Aasta põllumehe tiitlile nomineeritud Jõgevamaa maasika- ja köögiviljakasvataja Janika Lindsalu paistab silma sellega, et saab edukalt hakkama toetuste ja laenurahata.
Iseseisvat tegutsemist tõstis Lindsalu puhul esile aasta põllumehe konkursi žürii esimees, Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juht Raul Rosenberg, kes külastas Torma külje all Koimula külas asuvaid põlde koos maaeluminister Arvo Alleri ja teiste žürii liikmetega.
Kahekümnendat korda välja antava aasta põllumehe tiitli saab tänavu naine, sest Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pühendasid juubelikonkursi just naistele. Nominente on 12, kes tegutsevad seitsmes maakonnas. Perekond Lindsalude Marimarta OÜ esitasid konkursile Jõgeva toonane vallavanem Aare Olgo, Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt ja ajakirjanik Jaan-Ivo Lukas.
Vaim pandi tõsiselt proovile
„Kevadel kõige kibekiiremal ajal helistas Jaan-Ivo Lukas ja tegi ettepaneku kandideerida,“ meenutas Janika Lindsalu, kes peab enda trumpideks särtsakust ja aktiivsust. „Energiat annab see, et ma teen seda, mida ma tahan teha. Rikkaks sellega ei saa, aga mulle meeldib, ma oskan seda teha. Kui midagi tuleb hästi välja, siis pakub see rõõmu,” lausus 20 aastat aiandusega tegelenud naine, kes võttis asja suuremalt ette kuus aastat tagasi.
Lindsalu tunnistas, et vaimse poole pealt on aasta olnud üliraske. „Ka varasemalt on olnud raskeid aastaid just majanduslikult, aga mitte kunagi pole olnud nii suurt vaimu närimist. Just teadmatus on probleem. Ma arvan, et selle aastaga on tulnud kõvasti rohkem halle juukseid,” tõdes 43-aastane naine.
OÜ Marimarta maasikakasvatuse käive kukub tänavu Lindsalu kinnitusel umbes poole võrra. Täpselt sama palju on põllul uut maasikasorti, Helme hõbet, nagu perenaine mitmel korral riknenud marju naljatades nimetab.
„Pahameel maasikakasvatajate suhtes on täiesti õigustamata. Kui kõik need, kes pahandasid, oleksid siin põldudel abiks olnud, siis oleks saanud öelda, et see oli õigustatud,“ lausus Lindsalu. Maasikakasvataja tunnistas, et õelad kommentaarid läksid hinge, kuid palju väljendati ka toetus. „Mu tütar tegi maikuus Facebooki postituse, sest talle läks hinge, mis toimus kommentaariumites ja mida ministrid ütlesid. See postitus oli väga laia levikuga, suurem osa tagasisidet oli toetav. Rahunesin veidi maha, sest nägin, et on ikka häid inimesi ka.“
Aasta põllumeheks kandideeriv naine sai teisipäeval toimunud žürii ligi poolteist tundi väldanud külaskäigu jooksul ka maaeluministrile oma muret kurta. Lindsalu tõi ministrile välja just tööjõuprobleemi – tavapärase 20–30 asemel töötas seekord Koimula põldudel vaid 9 ukrainlast. Külalistele maasikatega torti serveerides juhtus kogemata nii, et minister sai maasikata tüki, hiljem põlde külastades maitses Arvo Aller aga julgelt värskeid marju.
„Kindlasti on raske, vahel löövad lained üle pea kokku ja siis tuleb ka kurta,“ sõnas maaeluminister. „Mina isiklikult ja ministeerium teab, mis on need valupunktid. Ärme unustame, et meil oli kaks kuud eriolukord – see väga suur asi ei tohi jääda tähelepanuta, valitsuse otsused olid sellest tingitud. Praegu püüame leida lahendusi, tahame avalikkusele näidata, et ei ole maal selline asi, et ainult kurdame.“
Perekeskne lähenemine
Aller ütles, et kogu põllumajandussektorile on tekitatud väga suur mainekahju, mida püütakse leevendada ka näiteks aasta põllumehe konkursi kaudu. „See võistlus näitab, kuidas on suudetud rasketel aegadel hakkama saada, küll kahjudega. Kõik aasta põllumehe kandidaadid on väga innovatiivsed ja positiivselt meelestatud, tulevikku vaatavad,” lausus minister.
MESi juhatuse esimees Raul Rosenbergi sõnul on Janika Lindsalu ainus tänavu aasta põllumeheks nomineeritud maasikakasvataja. „Kui kandidaate esitati, siis ei teadnud keegi ette, milline probleem esile kerkib. Eks see raskelt on mõjunud, töötajaid ei olnud nii palju kui taheti ja mingi kahju on tekkinud,” tõdes ta.
Rosenberg selgitas, et naised on võrreldes meestega olnud tagasihoidlikumad aasta põllumehe kandidaadid. „Naiste ettevõtluse tunnetus on kuidagi teistmoodi, suhtutakse loomingulisemalt. Mehed on sellised võitlejad, lähevad lahingusse ja tahavad naabrist paremad olla, naised on pehmemad ja teevad asju selleks, et pere ellu jääks. Kõik on rõhutanud, et ettevõtlus on pere ühine asi,“ rääkis MESi juht.
Janika Lindsalu on abikaasa Margusega koos olnud juba veerandsada aastat. Pere alustas tomatite ja kurkide kasvatamisega kasvuhoones, hiljem lisandusid maasikad ja suuremad mastaabid. Vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks käis Janika end täiendamas Räpina aianduskoolis. Praegu valmistatakse tomatitest Marimarta mahla, mida saab osta üle Eesti.
Ema eeskujul hakkasid Marimarta tegevuses osalema tütred Mariliis ja Marta. Janika jaoks on oluline, et lapsed jääksid koju ja jätkaksid vanemate tööd.
Maasikate atraktiivsemaks turustamiseks lasi pereema kujundada maasikakujulised müügipaviljonid, mida suvel võib märgata nii põlluääres kui ka Jõgeva linnas. Müügikohtades on muuhulgas välja toodud ka see, kuidas maasika hind kujuneb – kõik maksud saavad ausalt makstult!
Aasta põllumees selgub 27. oktoobril. Jõgevamaale tuli väärikas tiitel 2016. aastal, kui selle teenis Lembit Paal.
MIHKEL UIBOLEHT
