|
|
Tänavusele Jõgevamaa Aasta õpetajaks valitud Põltsamaa ühisgümnaasiumi kunsti, käsitöö ja joonestamise õpetajale Siiri Kõrvale on oluline, et töö on talle ühtlasi ka hobiks. |
Naise sõnul oli ta tegelikult noore neiuna kindel, et õpetajat temast ei saa. Alguses plaanis tüdruk hoopis kunstiinstituuti õppima minna ja käis selleks ette valmistumaski. Aasta õpetaja sõnul mängisid tema õpetajaks saamisel olulist rolli kunagised malevajuhid üliõpilasmaleva päevilt. Ta ei suhtunud tollel ajal tulevasse kutsevalikusse nii tõsiselt nagu tänapäeval suhtutakse. Siiri Kõrva sõnul mõtles ta siis hoopis nii, et küll selle elukutse omandamisega ka kuidagi hakkama saab. Ometi tundis ta mõne aja möödudes, et kunstiinstituut pole tema jaoks päris õige valik ja nii asus ta õppima hoopis Tallinna Pedagoogilisse Instituuti joonistamise ja tööõpetuse erialale.
Ka sellise eriala valikul oli tema huvi kunsti vastu esindatud. Peale pedagoogilise instituudi lõpetamist sattus ta 1989. aastal sattus ta õpetajana tööle Haapsalusse. “Kui poleks olnud muutust isiklikus elus, oleksin ma võinud täiesti rahulikult Haapsalusse tööle jääda. Olin oma sealse eluga täiesti rahul,” lausus Siiri Kõrv.
Põltsamaale kolis ta 1996. aastal. Siin tuli Siiri Kõrval õpetaja ametis esimese ülesandena asendada lapsepuhkusel viibivat tööõpetuse õpetajat. Sellele järgnesid juba kunstiõpetuse tunnid. Kõrv ütles, et põhiliselt õpetab ta lastele kunsti ning vähemal määral joonestamist ja käsitööd. Valikainena õpetab ta noortele 3D modelleerimist. Selline modelleerimine kujutab endast arvutiga joonestamist vastava programmi abil. Siiri Kõrva sõnul võib selliselt modelleeritud joonis jõuda reaalse tootmiseni. Vastav tööpinkki on koolil olemas, kus 3D modelleerimise abil tehtud joonise järgi loodud toote reaalselt valmis saaks teha.
Eelmisel õppeaastal andis Siiri Kõrv lisaks tüdrukutele 7-9 klassi poistele kodunduse tunde, seda küll lihtsustatud õppekava alusel. Tema sõnul on lihtsustatud õppekava raames ette nähtud üsna palju tööõpetuse tunde. Sellel õppeaastal annab Siiri Kõrv lihtsustatud õppekava alusel kodunduse tunde 5-6 klassi poistele.
Soovib rohkem tööd ja vähem aruandlust
Kõrv ei tunne, et tal õpetajana rohkem õigusi juurde oleks vaja. Tuleb lihtsalt aru saada sellest, et lapsed pole praegu enam sellised nagu nad olid siis, kui tema õpetaja ametis alustas. Ehkki teatud olukordade lahendamiseks mingeid paremaid seaduslikke võimalusi siiski tarvis oleks. Õpetaja hinnangul on tema varasemate tööaastatega võrreldes lastes vähemaks jäänud motivatsiooni ning ka kohusetunnet. Kui meedias rõhutatakse sageli, et kool peab olema lapsesõbralik, siis Siiri Kõrva hinnangul on sellise rõhuasetusega natuke üle pingutatud.
“Ei ole olemas ühepoolset sõprust. Tõeline sõprus õpetaja ja õpilase vahel saab tekkida vaid siis, kui laps tuleb kooli sõbralikul meelel ja tahab rõõmuga kaasa teha kõike, mida koolis tehakse. Õpetaja ei saa õpetada last, kes ei taha pakutavat vastu võtta,” mõtiskles naine.
Tegi õige valiku
Vaatamata sellele, et õpetajatöös nagu igas muuski ametis tuleb ette ka muresid ja probleeme, tunneb Siiri Kõrv, et tegi kunagi õige valiku. “Mind huvitab ja ma tahan põhjalikult uurida neid asju, mida ma õpetan, mulle meeldib oma tunde ette valmistada. Vahel olen ennast tabanud mõttelt, et ma tegelen sellega ehk natuke liigagi palju ja et ehk võiks vahel oma tööd veidi vabamalt võtta.
Meeldiva erialase töö kõrval on koolis minu arvates liiga palju selliseid asju, mis väsitavad. Kui lastega suhtlemise kõrval, millega ju õpetajal täiesti enesestmõistetavalt tuleb tegeleda ja mis väga suurt energiat nõuab, avastad, et mingi dokument vajab täitmist või aruanne esitamist, siis selline kõrvaltegevus on tõesti kurnav. Tänapäeval on dokumentatsioon kolinud paberilt internetti, ent täitmist vajavad need erinevad dokumendid ka arvutis. Ma ei saa öelda, et endises mõistes paberitööd vähemaks oleks jäänud, mõni asi on isegi juurde tulnud. Ma saan ju aru sellest, et mingisugune aruandlus peab olema.
Samas võiks seda “paberimajandust” olla just sel määral, kus ma ise tunnen, et sellest ka kellelegi mingisugust kasu on. Kui ma näen, et dokumentide täitmine muutub tegevuseks selle tegevuse enda pärast, siis läheb see minu arvates üle mõistliku piiri. Võib-olla ma täidan kenasti ära mingisuguse nõutud tabeli, aga kui mu reaalne õpetajatöö selle tõttu kannatab, siis tekib küsimus sellest, kas niisugusel tabeli täitmisel on mõtet,” arutles Siiri Kõrv.
Suurimaks tunnustuseks laste tänulikkus
Aasta õpetaja sõnul on tal hetkel päris suur töökoormus, kuid juba järgmisel õppeaastal tema koormus väheneb, sest seoses õppekava muutusega väheneb õppetundide arv. Nii nagu igal pool mujalgi koolides jääb ka Põltsamaal klasse vähemaks.
Seda enam püüab Siiri Kõrv ennast arendada ja õpetada lastele erinevaid aineid ning olla õpetajana võimalikult heal tasemel.
Õpetajana oma tulevikule mõeldes lausus Siiri Kõrv, et Põltsamaal on päris tore ja turvaline elada ning ta ei plaani oma elus tõsisemat muutust ette võtta.
“Siin on just selline paraja suurusega keskkond ja asukoha mõtteski on Põltsamaa niisuguse koha peal, et siit on Eesti piires igas suunas paras vahemaa sõita, kui selleks soovi, aega ja võimalust leian,” rääkis ta. Aasta õpetaja tiitli omanik lausus, et tunnustamine ja õpetaja töö tähele panemine on väga vajalik. Eriti tähtis on Siiri Kõrva sõnul märgata ka nende õpetajate tööd, kelle õpetatavad õpilased ei too olümpiaadidelt või konkurssidelt diplomeid ja medaleid, kuid kes teevad laste õpetamisel suurt ja tõsist tööd selle nimel, et ka keskpärastest noortest kunagi toredad ja tublid inimesed kasvaksid.
“Ma saan aru, et igal aastal saab aasta õpetaja tiitli anda ainult ühele inimesele. Samas näen väga selgelt, et tõesti kõik õpetajad väärivad tunnustust ja tähelepanu. Eriti hea on seda tunnet kogeda juhul, kui tunnustust ei jagata ainult kombe pärast, vaid kui tunnustavad sõnad ja tänukirjad tõesti südamesoojusega üle antakse.
Tegelikult on kõige suurem tunnustus õpetajale olukord kui ta näeb, millise õhinaga laps tema ainetunnis kaasa lööb ja kui ta tunni lõpus ütleb: oi kui kahju, et tund juba läbi on saanud. Just sellise laste tänulikkuse nimel ma ju oma igapäevast õpetaja tööd teengi,” rääkis Siiri Kõrv.
Jõgevamaa parimad
*Üldhariduskoolide aasta õpetaja Siiri Kõrv Põltsamaa ühisgümnaasiumist
*Koolieelsete lasteasutuste aasta õpetaja Merle Laanemäe Põltsamaa lasteaiast “Mari” *Huvikoolide aasta õpetaja Urmas Mägi Põltsamaa muusikakoolist
i
TOOMAS REINPÕLD
