Kohe ajalukku minev aasta 2019 pakkus palju erinevaid väljakutseid ning kinnitas, et meil on ühiskonnas suuremad lõhed kui me osanuks oodata.
Mineva aasta olulisim märksõna olid valimised. Seekord lausa kahed jutti: esmalt valisime riigikogu, siis juba Euroopa Parlamendi saadikuid. Esimese tulemused näitasid, et ühiskond on lõhestatum kui kunagi varem. Ja selle asemel, et keskenduda inimeste liitmisele, keskendutakse kõrgemal Toompeal vaid vabandamisele ja lõhe suurendamisele. Rahulolematus on ilmselt üks selle aasta märksõnasid. On see siis rahulolematus valimistulemuste, praeguse poliitika või üleüldse maailmas toimuvaga.
Valimised tõid maakonna nimekirja uusi nägusid aga ka vanu olijaid. Olgugi et Jõgevamaa jäi suuresti tulemustega ukse taha, siis lõpptulemusena jäi päriselt maakonna inimesi esindama vaid kaks saadikut. Samas on valimised ka ühiskonna tervise lakmuspaberiks. Ja vähe sellest, et kandidaatides toovad kolm aktiivset kuud välja nii nende parimad aga ka halvimad küljed, on sama tendents ka valijates. Tõstatub küsimusi, kas poliitika peab olema mäng. Ja kas selle asemel, et teistele ära panna, võiks keskenduda just koostööle, ühisele sammule. Lõpuks andis kogu protsessis tooni vaid väsimus ning tüdimus.
Kurvad hüvastijätud
Maakonna jaoks tähendas lahkuv aasta palju uut, palju uusi tulijaid, ent kahjuks ka suuri lahkumisi. Juba aasta algul tähendasid poliitmängud lõppu Mustvee vallavanema Jüri Morozovi valitsemisperioodile. See tähendas, et uue tulijana saabus maakonda Märt Kraft, kellel on siiani õnnestunud poliitilisest elust võrdlemisi eemale hoida.
Mida aasta edasi, seda rohkem keema läks poliitelu Mustvee vallas. Pidevad umbusaldamised ja tülid päädisid mitmete lahkumistega. Paraku pidi vald hüvasti jätma abivallavanem Enn Kurega. Kurb uudis raputas maakonda ja pani ilmselt nii mõnegi mõtlema. Ehk saavutaks rohkem headuse ja lahkuse, kui pideva umbusaldamise ja tülidega. Kurvastuseks ei rahunenud elu ka siis, ja tunnistada tuli teisigi umbusaldamisi. Taas tuli maakonnal tervitada meie jaoks uut inimest: abivallavanem Koit Prantsu.
Kuid ka teistes valdades saavutas elu aeg-ajalt keemistemperatuuri. Põltsamaal vaieldi erivajadustega inimeste kolimise üle linna südamesse ja lasteaia teemadel, Jõgeva vallas jõudis haripunkti Torma külade lahkumise soov. Aasta lõpuga vaibusid ka kired.
Sõbralikud tervitamised
Ent lisaks kurbadele lahkumistele tõi lahkuv aasta maakonda uue vineeritehase, mis pakub tööd 150 inimesele, mitu uut kauplust Jõgevale ja Põltsamaale ning tervisekeskused Põltsamaale ja Mustveesse. Kiitma peab Põltsamaa nooruslikke juhte tahtejõu, otsustamisjulguse ja kiiruse poolest, mille tõttu said ettevõtjad kiirelt ja operatiivselt tegutseda. Paraku on teistel valdadel selles osas kõvasti arenemisruumi.
Suvi ja sügis tõid Jõgeva valla üle pika aja positiivselt suurde meediasse, sest agarad inimesed panid kesklinna „Jõgeva kollase“ kasvama. Kasvav kartul oli sedavõrd kuum teema, et jõudis isegi laulupeo rongkäiku.
2019 polnud kindlasti lihtne aasta. Eestis ja maakonnas tervikuna tuli rääkida rasketest teemadest nagu peresisene vägivald, perearstide puudus, aina suurenev alkoholism ja tahtmine omapäi hakkama saada. Raskete sotsiaalsete teemade puudutamine tähendab ühiskonna konnasilmadele astumist. Mitte alati pole see soovitud tulemusi andnud, kuid see ei tähenda, et konnasilmadele astuma ei peaks. Vaid nii saame paraneda ja lõhet vähendada. Aeg on sisse hingata ning taskus olev rusikas lahti lasta. Uus aasta, uus kümnend ning uued võimalused ootavad ees.
Head vana aasta lõppu!
KERTTU-KADI VANAMB
