Kui praegu tahaks keegi tänavuseks Jõgevamaa aasta külaks tunnistatud Kärde külla elama tulla, siis pole ühtegi vaba elamiskõlblikku kohta.
Kärde külaseltsi juhatuse liige Marve Millend rääkis, et noored tahaksid koju tagasi tulla, aga pole vaba pinda. “Praegu on ainult vana valitsejamaja tühi, hoone on muinsuskaitse all. Samuti tallihoone, mis pole elamiseks kõlbulik, võib olla mõneks muuks otstarbeks. Ja on vana villa, Evald Kool elas seal viimati, aga seal keegi toimetab. Vana kauplusehoone on ka müügis, aga seegi koht pole elamiskõlbulik,” lisas Millend.
Imeline loodus ja ajalugu
Kärde ümbruse loodus on huvitav ja ilus. “Meil käib palju turiste, üle mäeküüru on tihe liiklus. Inimesed käivad Endla rabas, ka külas rahumajakeses on põhjust käia. Nad hindavad loodust, kui lugeda rahumajakeses külalisteraamatut,” lisas Millend.
Igal kohal peab olema oma lugu. “Kuigi meil pole säilinud vanast ajast väga palju selliseid mõisaobjekte, koht on väike, on meil kaugesse ajalukku vaadates puutepunktid. Meie küla pole ajaloota ja minevikuta koht. Me tahame mäletada minevikku. Kui saad seosed väga kauge aja taha, siis on hea teada, et inimesed on olnud üpris paiksed.”
Jõgevamaal on kaks rahuga seotud kohta. Lisaks Kärde rahumajakesele on veel Jaan Poska sünnimaja, Poska on seotud Tartu rahu sõlmimisega. “Tuli vahva mõte välja, et ju siis on soodne koht, kus sõlmida rahu, miks muidu selliseid tähtsaid otsuseid just siin tehti. 1661 oli siin paks mets ja võib olla mõni üksik talu. Kas siin ongi rahu sõlmimiseks kõige parem koht? Võib olla on siin veel mõni rahu sõlmitud? Ei tea, et meie külas oleksid inimesed väga sõjajalal olnud. Ikka väikseid nägelemisi ja kadestamisi on, vaenujalal olevaid klanne ei ole olnud. Olen lugenud ajalugu, mille ema on kokku kogunud, seal ei ole ka midagi sellist,” teadis Millend.
Alustati heakorratalgutega
Mittetulundusühing Kärde Küla Selts on tegutsenud kuus aastat. “Siis avanesid võimalused, saime taotleda erinevate asjade jaoks lisatoetust. Ega lisaraha kusagilt mujalt ei tule kui projektidest. Jõgeva vald on väga palju toetanud, vallavanem Enn Kurg ja valla kultuurijuht Marika Prave tulid meie esimesle koosolekule kohale. Kohalik omavalitsus uskus, et midagi hakkab toimuma. Siis oli tulemas 600 aastat Kärde esmamainimisest ja 350 aastat Kärde rahu ja 90 aastat Kärde küla moodustamisest. Sellepärast me tegutsema hakkasime. Asutajate hulgas oli ka Pille Härma, Taavi Tõnts oli ka üks eestvedajaid,” rääkis naine.
“Tahtsime elada ilusamas keskkonnas. Kõigepealt panustasime küla välise ilme parandamisele. See on kõige lihtsam, võtad kodunt reha, harja ja prügikotid ning töökindad ja teed küla korda. See kõik tahtis tegemist, nii väikesed kui ka suured, noored ja vanad, kõik tulid välja, see oli lihtsam algus.”
Millendil ongi soovitus, et kui tahate kogukonda liita, alustage lihtsate asjadega.“Inimene tuleb oma töövahenditega, ta ei pea ka raha välja käima. Rääkides rahast päris esimestel tegutsemisaastatel, siis see ei ole oluline. Kärde küla sai korda Teeme ära talgute raames, see oli üleriigiline aktsioon, kõik said sellest aru. Esimene talgupäev lõppes toreda ühise söömise ja arutamisega. Kõikidel jäi väga hea tunne.”
Killamängud juuli lõpus
Edasi hakkas tulema inimestelt ettepanekuid. “Näiteks et meil on siin üks aiamaatükk, äkki rajaks sinna külaplatsi. Järgmisel aastal tehti ettepanek, et lastel pole kusagil olla, käivad Kärde pargis võsas, kaovad ära ja teevad pahandusi ning ronivad varemetes. Tegime külaplatsile mänguväljaku. Siis tuli idee kirjutada projekt võrkpalliplatsi tegemiseks.
Kui on nii palju objekte valmis, siis tuleb need ka pidulikult avada. Seda on hea teha suvise külapäeva ajal. “See on meil igal suvel juuli lõpus, nimetame seda killamängudeks. Killamängud toimusid muistsete eestlaste olümpiamängudena just Kärde mäe jalamil, nii räägivad vanad lugude vestjad. Kärde killamängud ongi nüüd meie kaubamärk. Igal suvel on tore midagi avada, mis on valmis saanud.”
Jäätiseraha ujumissilla jaoks
Kärde küla inimesed käivad tihedalt läbi Tooma küla rahvaga. “Meie ainuke ujumiskoht asub Toomal, aga sealne ujumissild oli täiesti lagunenud. Julgemad mehed ehk oleks seal käinud veel mitu aastat ujumas, aga lastele oli see väga ohtlik. RMK ei keelanud meil seda korda tegemast ja lõpuks kiskus RMK oma kulu ja kirjadega kõik vanad sillarondid välja. Kirjutasime ka taotluse, aga toetust ei saanud. RMKlt oli vaja mingit lepingut selle silla kasutamiseks. Siis hakkasime raha koguma. Jõgeva vald aitas väga palju. Kärde lapsed kogusid oma jäätiseraha kokku ja panid külaseltsi pangaarvele, neile oli seda silda väga vaja. Me ei teinud seda ainult enda pärast. Toomal käib suvel väga palju rahvast, seal on inimesi üle maailma, kes Endla matkaradadel käivad ja pärast matka end vees kosutavad, vahest pole seal isegi autot kuhugi parkida.”
Millend ütles, et ujumissild oli nende jaoks suur väljakutse, sest nad pidi suure summa raha kokku koguma. “Käisime ja küsisime, inimesed toetasid ise. Silla avamine oli meie väikese kogukonna jaoks eriline sündmus, me tänasime kõiki, kes olid isegi viis eurot selle aktsiooni jaoks andnud. Mis ongi põnev, et kui oled ise panustanud rohkem või vähem, siis naljalt oma asja lõhkuma ei hakata ega lubata seda teistel teha. Avamisel oli kohal palju noori, kes annetanud – nende peale võib nüüd loota, et rajatud ehitis tervena püsib. Sest ujumissild on nüüd kogukonna oma ehk minu oma. Seda hoitakse. Eelmisel kevadel oli keegi sillalaudadele sodinud. Üks Kärde küla noormees jagas seda kohe Facebookis ja huvitav oli näha, et noored olid väga kurjad et kes see idioot niisuguse asja tegi. Noored läksid ja puhastasid selle ära, küllap pahandusetegija leiab ise oma karistuse. Suhtumist saab muuta kui kogukonna kõiki liikmeid kaastakse – see on, et minu oma, mina ei luba seda lõhkuda.”
Siin elab rahu
Rohkem selliseid ehituslikke objekte Kärde külaselts ette ei võta.“Külamaja me ehitama ei hakka. Pigem teeme koostööd naabritega, panustades rohkem suvistele tegevustele väljas, kus saab osaleda rohkem rahvast. Nüüd oleme jõudnud rohkem vaimsemale poolele. Käime külakorda. Meil on külas vahvaid inimesi, kes oskavad mitmesuguseid asju teha. Tegutseb seebiring, käisime Tormas Erika Aasa juures keraamikaringis. Nüüd ootame oma töö tulemusi, need on ahjus. Korraldame kooliaasta alguses matkasid Endla looduskaitsealale, tähistame sõbrapäeva ja valime Kärde Kuldkivi tiitli kandjaid, viime läbi vastlapäevi ja muid taolisi kokkusaamisi. Tulemas on üldkoosolek, kus arutame oma arengukava. Tahaks koos teatris käia, paneme pundi kokku ja läheme. Me ei käi kümnete kaupa, vaid autotäite kaupa.
See ilmselt ongi loomulik arengutase, et kõigepealt elementaarsed,” tunnistas Marve Millend.
Vaimsele tasandile jõudmise hea näide oli küla teadetetahvli ja slogani projekt. Idee tuli külaelanike, mitte külaseltsi juhatuse liikmetelt. “See oli väga tore, inimesed otsivad kogu aeg oma identiteeti, vajavad kuhugi kuulumist ja tahavad tunda oma minevikku. Kui nad on leppinud sellega, et ma olen siit pärit ja ma elan siin, siis tahame ka selle koha üle uhked olla.
Küla tunnuslause – siin elab rahu – saime tänu meie küla uuemale elanikule, kolm aastat Kärdes Tagakülas elanud dokumentaalfilmide (Piimariik, Puhta mõtte ruum) tegijale Vahur- Paul Põldmale oma naisega. Algne idee tuli nendelt, kuidas rahumaja ajaloolist tausta kasutada. Me olime selles ise ka veendunud, et just rahu sõlmimise loost tuleb kinni võtta, aga kuidas seda ära kasutada? See hakkas kõikidele nii meeldima, rahu on ju kõikide unistus. Inimesed, kes on pikka aega elanud rahuperioodil, ei oska paraku rahu hinnata. Hea kui selline puutahvlisse raiutud kiri sulle igal hommikul ja õhtul meenutab rahu väärtust ja meile sülle kukkunud õnne. Rahu tuleb hoida.”
Mis puudutab tuleviku projekte, siis unistab Marve, et kunagi võiks Kärde mäele vaatetorn tulla. “Seal on fantastilised päikeseloojangud. Vahur-Paul Põldmal on oma teooria selle kohta, et meil Kärdes ühtegi ühesugust päikeseloojangut pole. Kas see tuleb suurest veekogusest Endla rabamaastikul, ei tea, aga midagi müstilist peab seal olema.”
Külaselts sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja valla toetusega 2016 aastal taastatud Kärde mõisapargi, sinna võiks tulla jalutus- ehk jooksurajad ja lastele väike seiklusrada, vaja on parki saada valgustus pimedamal ajal tegutsemiseks. “Kahjuks projektile tehtud taotlus LEADER programmi läbi ei läinud, pakuti poolt raha, sest raha sai otsa. Me ei hakka tegema poolikuid asju – kas kõik või mitte midagi. Eks tuleb uuesti üritada, sest kaasaegselt valgustatud mõisapark annab palju juurde külakeskuses liikumise elavdamiseks, pimedat aega on maal liiga palju, nii noored kui vanad vajavad valgustatud tänavaid. Novembri lõpus küla keskuses tänavatuled mingi rikke tõttu ei põlenud kaks nädalat, inimesed olid kannatlikud, ootasid, siis said aru, et midagi on valesti. Jõgeva vallavalitsus reageeris kiiresti ja palus inimestel olla julgemad ning probleemidest kohe teatada. Põhjamaa tingimustes on oluline tõrjuda kaamost ja pimeda aja masendust valgustatud tänavatega. Tahame ju, et rohkem ettevõtlikke inimesi elaks maal, siis tuleb pakkuda nüüdisaegset elukeskkonda – korras ja valgustatud teid, turvalist elukeskkonda ja võimalust inimestele kooskäimiseks. Kohtumisteks peab olema võimalus kasvõi pargis laternaposti all, ilma, et taskulamp käes teineteist hirmutada või kombata, et kes sina oled…”
Kui Kärde saaks mõisaparki valgustatud rajad, siis võiks öelda, et taas on Jõgevamaal üks võimekas külakeskus, kus elab rahu ja inimesed on õnnelikud.
HELVE LAASIK