Aasta Austraalias elanud neiu soovitab seda kogemust teistelegi

Möödunud aasta alguses pakkis Kärde küla neiu Katre Kalaus oma kohvrid ning põrutas maailma kuklapoolele, Austraaliasse. Paar nädalat tagasi naasis ta uuesti kodumaale, kuid vaid ajutiselt, sest pärast paarikuist puhkust põhjamaises Eestis läheb ta uuesti määramata ajaks Rohelisele Mandrile. Seal elatud aastaga on Katre sedavõrd rahul, et jagab lahkelt näpunäiteid neile, kes samuti soovivad elu Austraalias ära proovida.


Millal ja miks otsustasid Austraaliasse minna?

Idee tekkis juba aastaid tagasi, gümnaasiumi lõpetades, aga siis ei olnud veel piisavalt hakkamist, et minna. Hea on, et siis nii noore ja uljana sinna ei läinud, sest  nüüd sain sellest kogemusest rohkem õppida. Austraaliasse mineku mõtte võtsin uuesti pähe 2014. aasta jaanuaris. Tegin ära viisa ja veebruaris läksin juba lennukile. Suur seiklushimu ja soov maailma näha on mul terve elu olnud ning õnneks on praegusel ajal reisimine nii lihtne. 

Mida peab eelnevalt tegema ning Austraaliasse mineku kohta teadma?

Tasub tutvuda vastavate blogidega ja “Eestlased Austraalias” Facebook’i lehega. Endale tuleb selgeks teha, milline elu seal ees ootab, kuhu on soov minna ja kuidas hakkama saada. Seejärel tuleb ära teha viisa ja kui see käes, siis osta lennupiletid ning kindlasti teha ka tervisekindlustus. 

Kas minna üksi või mitmekesi?

Isiklikult eelistan üksi olla, probleeme on vähem. Kehtib “Teen, mis tahan” printsiip.

Paaridel on töö leidmine keerulisem kui üksikul inimesel, sest mõnes kohas ei võeta põhimõtteliselt paare tööle. Tööandjad kardavad paarikeste omavahelistest tülidest tekkivaid probleeme. Veel eelistatakse paaride palkamisel, et poiss teeks õues füüsilist tööd ja tüdruk  koristaks tube, kokkaks ja valvaks lapsi. Samas on paaril koos töötades võimalik rohkem säästa kui üksikul inimesel ja raha kogumise mõttes on kahekesi tõenäoliselt parem.

Kolmepealisel või suuremal sõprade seltskonnal on võimalused ühte kohta tööd leida väikesed. Tõenäoliselt on ainsad kohad, kuhu nii suurt seltskonda võetakse, puuviljade korjamise ja pakkimise farmid.  

Kui suur on Austraalia ja Eesti ajavahe ning kuidas sellega harjuda?

Mina olin terve aasta läänekaldal ning seal oli ajavahe kuus tundi, pärast kellakeeramist viis tundi. Idakaldal olles on ajavahe veelgi suurem. Sellega harjumiseks läks paar päeva ja minul probleeme ei tekkinud.   

Kui palju algkapitali on tarvis, et Austraaliasse sõita ja seal esialgu ilma tööta hakkama saada?

Arvestada tuleks umbes 2000 euroga. See summa on igaühe jaoks siiski erinev, vähenõudlikud saavad hakkama ka vähemaga. Kõige kallimaks kujuneb alguses öömaja, aga kui ollakse nõus tegema vabatahtlikku tööd, võib ööbimispaiga ja toidu tasuta saada vaid umbes viie tunni töö eest päevas ning ülejäänud aja saab sisustada tööd otsides. 

Kuidas seal tööd leida?

Kõige kindlam variant on CV-d välja printida ja minna nendesse kohtadesse, kuhu on soov tööle minna. Nii saavad tulevased ülemused näha, kas töösoovija inglise keelt oskab, ja esitada küsimusi, millele paberilt vastust ei leia. Tasub vaadata ka kohalikke kuulutusportaale ning panna kohalikele teadetetahvlitele oma tööotsimiskuulutusi.. 

Kuidas sina töö leidsid?

Mul kulus töö leidmiseks umbes kuu ja sain selle põhimõtteliselt läbi tutvuste, aga nüüd ütlen, et kui endal hakkamist on ja inglise keel suus, siis ma ei näe põhjust, miks inimesed päeva või paariga tööd ei peaks leidma. Mina leidsin töö tänu ühe farmi perenaisele, kelle juures ma vabatahtlik olin. Tema sõbranna  võttis mind paarinädalase katseajaga  rohima ning kuna talle meeldisid mu tööeetika ja meetodid, otsustas ta  anda mulle püsivat tööd. Kuu aja möödudes olin seal juba juhataja rollis.

Tuleb olla julge ja tööandjatele helistada või siis ise kohale minna ja oma CV anda. Siis saad ka tööandjaga rääkida.  E-mailide saatmine töö leidmiseks on seal maal küllaltki mõttetu. Tööd leida on lihtne, kui oskad keelt ja annad endast parima.

Millist tööd tegid?

Tegin ainult farmitööd. Kokku viibisin kolmes erinevas farmis, kus kasvatati igasuguseid orgaanilisi köögi-, puu- ja juurvilju. Üks farm varustas lausa Austraalia üht suuremat kaubandusketti. Valisin teadlikult kohad, kus oli tarvis füüsilist tööd ja kus sai palju väljas viibida. 

Kui suured on Austraalias palgad?

Palgad on Eesti omadega võrreldes ikka väga head. Palju oleneb ka tegevusvaldkonnast ning sellest, kes on tööandja,  kas ületundide ning pühade ajal töötamise eest makstakse topelt jne. Teenisin keskmiselt 950 dollarit ehk umbes 650 eurot nädalas. Kuupalk oli 2000 euro ringis ning ma võin ausalt öelda, et sain üsna madalat palka. Kui õnneks läheb ja on võimalus teha palju tunde ning makstakse topelttasusid, siis pole mingi probleem saada kahekordne summa. 

Kas sealne elu on kallis?

Minu arvates on elu kallis kohalikule, aga lihtsal töötaval seljakotiränduril on päris hea. Nagu ka siin, on seal linnas elamine kallim kui maal. Toidud on mu meelest Eesti hindadega samal tasemel, kuid alkohol ja tubakas kordades kallim. Ühe suitsupaki eest tuleb välja käia 20 eurot ja kasti õlle eest 30 eurot. Siiski on palgad Eestiga võrreldes kordades suuremad. 

Milliseid kohti Austraalias kindlasti külastada ning mida kogeda?

Väga raske küsimus, sest terve riik on väärt vaatamist. Pole kohta, kuhu ei tasuks minna. Pealegi on nii erinevaid paiku – ühes otsas on vihmametsad, teises surfirannad ja kolmandas hoopiski kõrbemaastik. 

Milliseid eksootilisi loomi on võimalik näha?

Kängurud olid huvitavad esimesed kaks nädalat. Seejärel tekkis juba üpriski sügav viha nende vastu, sest nad hüppasid pidevalt autode ette, sõid aias kõik ära ja olid üldiselt nuhtluseks. Kahjuks ma piisavalt palju ringi ei liikunud, et koaalasid näha. Emud jooksevad seal vabalt ringi ja nad on päris hirmsad. Neile ei tasu küll jalgu jääda. 

Kui tihti kohtab seal mürgiseid ämblikke või madusid?

Alguses oli küll natuke hirm, et mõni ämblik padja alla poeb, aga see hirm kadus üsna kiirelt. Töö ajal sattusin vahel mõne mürgise ämbliku või mao otsa, aga kui neist eemale hoida või ära tappa, siis pole probleemi. Aeg-ajalt ikka keegi kuskilt karjus, et “madu, madu!”, aga nad on nii kiired ja jõuavad enamasti ikka ise ära minna. Ämblikke leidus päris palju just aedviljade peal, aga kui ise neid näppima ei lähe, siis nemad sind ka ei ründa. Iga päev ma jalanõusid ja riided küll läbi ei otsinud ning teki alla pugesin ka julgelt. 

Millest tuleks Austraalia elu juures hoiduda? Millised on seal suuremad ohud?

Tuleks silmad-kõrvad lahti hoida petturite suhtes. Kui küsitakse raha millegi eest ette või võetakse suur protsent sinu palgast maha, siis tuleks kindlasti sellistest kohtadest eemale hoida. Usaldada tuleb oma kõhutunnet ning kontrollida  lepinguid enne nende sõlmimist.

Samuti paneks südamele, et eestlastele ei tohiks halba mainet tekitada. Nägin ise, kuidas nii mitmelgi korral ei antud inimestele tööd sellepärast, et enne neid olid paar “halba õuna” terve rahvuse kohta negatiivse mulje jätnud. 

Milline oli sinu Austraalias oldud aasta jooksul põnevaim kogemus?

Ühte asja ei oskagi välja tuua. Terve aasta oli  üks suur seiklus, mis eluks ajaks värvikalt meelde jääb. 

Milline oli negatiivseim kogemus?

Negatiivseim on see, kui sain autot ostes petta. Saan süüdistada vaid enda kergeusklikkust ja tagantjärele tarkuseks sobib eesti vanasõna, mis soovitab üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata.   

Miks ja kui kauaks lähed tagasi?

Lähen tagasi, sest nii palju on Austraalias veel avastada ning uusi asju kogeda. Samuti jäid sinna sõbrad ja tuttavad, keda veel näha tahaksin. Ajalimiiti ma endale seadnud ei ole – kindlasti olen seal aasta, aga kui pakutakse sponsorviisat, siis on võimalik, et võtan ka selle vastu ning veedan seal veel mõne aasta. 

Millist tööd tagasi minnes tegema hakkad?

Tagasi minnes tahan kindlasti minna jälle farmi, kuid seekord soovin teha rohkem tööd loomadega. 

Millisena näed end kümne aasta pärast?

Siinkohal tsiteeriksin Albert Einsteini: “Ma ei mõtle tulevikule – see saabub piisavalt kiiresti.” 

Kas soovitad elu Austraalias teistelegi?

Muidugi. Noored, minge, avastage maailma, kogege uusi elamusi! See kogemus teil ju külgi mööda alla ei jookse ja tagasi Eestisse saate alati tulla. Kindlasti on alguses hirmus ja tekib koduigatsus ning võib saada kultuurišoki, aga sellest kõigest saab üle. Tekivad uued sõbrad, kogete seiklusi uues ja põnevas kohas ning ühtlasi saab selle kõige juures ka suure tõenäosusega raha tulevikuks kõrvale panna. Nii saab hiljem ka veel aasta-paar kusagil mujal ringi reisida.

EILI ARULA

blog comments powered by Disqus