|
|
Tartus Vanemuise kontserdimajas laupäeva õhtul peetud üleriigilisel aasta õpetaja auhinnagalal “Eestimaa õpib ja tänab” kuulutati Luua metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder aasta kutsehariduse õpetajaks. |
Mai lõpus kaevasid detektoristid Änkkülast ühelt kartulipõllult välja üle kolmesaja viikingiaegse hõbemündi, mille eest määratud riiklik leiuautasu oli paraku arvatust kordades väiksem.
Jõgevamaa Detektoristide Klubi (JDK) liige Andres Keske avastas uurimistööd tehes vanadelt kaartidelt, et Änkkülas oli kunagi olnud vana külakoht ning sealt võib välja tulla huvitavaid leide. Keske pidas läbirääkimisi küla ühe taluperemehega, et tema maa peal detektoriga otsing korraldada.
Eelmise aasta kevadel maalapil läbi viidud otsingul ilmus päevavalgele hunnik olmeprügi, kuid lootustandva vihjena ka üks viikingiaegne hõbemünt. Arvati, et sellel maa-alal võib neid münte rohkem peidus olla, kuid paraku oli taluelanikel sel ajal juba kartul maha pandud ning detektoristid otsustasid jätkata otsinguid sügisel, kui kartul võetud.
Sügisene otsinguretk oli juba paljutõotavam, päevavalgele ilmus kümmekond viikingiaegset hõbemünti ning detektoristidel oli alust arvata, et seal on maa sees peidus rahapada, mis on maaparandustööde käigus laiali tõmmatud. Otsinguid otsustati jätkata kevadel ning siis kaasati väljakaevamistesse ka rasketehnika.
Loodeti saada 40 000 eurot
Tänavu mai lõpus kaevati põld kopaga läbi ja leiti üle kolmesaja mündi. Lagedale ilmus ka pronksesemete tükke, keraamikat ning koguni keskaegne hoonepõhi. Arheoloogid tegid kindlaks, et aare pärineb aastatest 1060-1070. Ajalooinstituudi arheoloogi Mauri Kiudsoo sõnutsi on selline aardeleid Kesk-Eesti piirkonnas üsna haruldane, sest kaubandus polnud siinmail sel perioodil kuigi aktiivne ja ka raha liikus järelikult vähe.
Nii haruldast leidu polnud Andres Keske ega ka tema klubikaaslased varem välja kaevanud. “Rahapaja otsa satutakse ikka vaid kord elus, kui siiski,” tõdes ta. Seda suurem oli tema üllatus, kui sai möödunud nädalal teada muinsuskaitseameti ekspertkomisjoni otsuse, et leiuautasu suurus on 18 000 eurot, millest arvatakse maksud maha. Võrdluseks võib välja tuua, et aasta tagasi Ida-Virumaalt välja kaevatud aardeleius oli umbes kakssada hõbemünti ehk Keske leiust sadakond münti vähem, siis maksti aga leidjale 55 000 eurot.
“Ega ma sama suurt summat ei lootnudki, aga arvasin, et see tuleb 40 000 kanti. Väga rahule oleksin ka jäänud, kui oleks saanud 20 000 puhtalt kätte,” tunnistas Keske. Ta küll nentis, et tegemist on ju sõna otseses mõttes maast leitud rahaga ning virisemiseks justkui põhjust pole, kuid oma pettumust oli tal siiski raske varjata. Veel lisas Keske, et kogu summat ei pane ta kindlasti ainult oma taskusse, vaid osa sellest kuulub ka maaomanikule.
Unistuseks leida kuldmünt
Jõgevamaa Detektoristide Klubi asutaja Ain Alatsei sõnul on riik seni leiuautasu üsna heldelt maksnud.
“Seda tuleb lugeda ekspertkomisjoni raportist, miks see summa sel korral nii väike oli,” ütles Alatsei. Loo ilmumise ajaks polnud asjaosalised paraku veel raportiga tutvuda saanud. Leidja naljatles, et ehk on põhjuseks, et JDK liikmed kaevavad liiga tihti aardeid välja ning arvatakse, et Jõgevamaa mehed on juba küllalt autasusid saanud.
Siiski lisas Andres Keske, et arvatust tagasihoidlikuma leiuautasu pärast ta detektorit nurka ei viska, kuigi kahtleb, kas tal elu jooksul õnnestub veel rahapada leida.
“See, kes kodus teleka ees diivanil istub, ei leia ju midagi. Tegutsema peab, uurima kaarte ja jälgima ümbruskonda,” selgitas Keske eduka aardejahi lihtsat valemit. Kunagi sooviks Andres Keske leida kuldmünti või veel parem – kuldmünte täis rahapaja. “Mida rohkem, seda uhkem,” sõnas ta.
Kultuuriväärtusega leiu autasu maksmise kord
Leiu kultuuriväärtuse kindlaksmääramine
· Muinsuskaitseamet määrab leiu kultuuriväärtuse eksperdihinnanguga kindlaks kolme kuu jooksul arvates päevast, mil leidja on selle muinsuskaitseametile üle andnud või leiukohast teatanud.
· Tasu suuruse määramisel võetakse arvesse leiu kultuuriväärtust ning selle leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.
Tasu maksmine leidjale
· Muinsuskaitseamet maksab leidjale tasu eksperdihinnangu alusel eelarves selleks ette nähtud vahenditest kolme kuu jooksul pärast leiu kultuuriväärtuse kindlaksmääramist. Leiuautasu suurus on kuni sada protsenti leiu väärtusest. · Kui leidjale makstav tasu on suurem kui muinsuskaitseameti eelarves selleks ette nähtud vahendid, esitab muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu taotluse tasu jaoks vajaliku summa eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist. Sel juhul makstakse leidjale tasu ühe kuu jooksul pärast lisavahendite eraldamist. · Kultuuriväärtusega leiu võib muinsuskaitseameti eksperdihinnangu alusel võõrandada ka leiutasu maksmata. · Tasu saajal on õigus jääda anonüümseks. Allikas: Riigi Teataja
i EILI ARULA
