Möödunud nädalavahetusel avanes Põltsamaa vallas Kalana külas asuva Laisaare talu lauda kõrval ehmatav vaatepilt – hundid olid väiketalu kuuest lambast öösel maha murdnud kaks. Metsatukka ja viljapõllule lohistatud lammastest olid järele jäänud vaid villatuustid.
TAAVI KELDER
Laisaare talu perenaine Elise Pild ütles, et kõige üllatavam on see, et hundid olid eluhoonetele nii lähedale tulnud – sisuliselt akna alla. Murdmine oli toimunud vaid 30–40 meetri kaugusel elumajast. Talu ei asu eriti kaugel Kalana küla keskusest.
Murdmistöö akna all
„Toa aken oli öösel lahti. Läbi selle oli kuulda kummalisi hääli ja madinat, aga kuna meil elab siin igasuguseid loomi, siis ei osanud kohe kahtlustada, et tegu võiks olla huntidega. Mees arvas algul, et ehk kaklesid seal kährikkoerad või rebased. Selle peale ei tulnud üldse, et need võiksid hundid olla,” meenutas Elise Pild.
Talus on koerakutsikas, kes magas aga toas sügavat und ega kuulnud midagi. Öösel olid karjamaal ka hobused, keda võsavillemid ei puutunud.
Alles laupäeva hommikul selgus, et kaks lammast on karjast puudu. Huntide saagiks langesid kaks kevadist talle. Öisest murdmistööst andsid aimu metsa alla ja üle kõrrepõllu viivad mustad ja valged karvatuustid.
„Kolmetraadiline elektrikarjus oli ühest kohast puruks joostud. Ma arvan, et kuna hundil on paks karv, siis kui ta ikka läbi karjuse minna tahab, siis ta sealt ka läbi läheb. Maha olid murtud kaks lammast, ühe lamba jäänuseid me alguses ei leidnudki, kuna lammas oli üle kõrrepõllu umbes kilomeetri kaugusele lohistatud. Seal olid maas mustad karvatuustid. Valge lammas oli murtud kõigest 30 meetri kaugusel majast, kõikjal vedeles villatutte,” rääkis Elise Pild.
Põltsamaa kandis on viimasel ajal huntide rünnakud sagenenud – sellest annab aimu seegi, et mitmed Põltsamaa jahimehed on näinud viie- kuni kaheksapealisi hundikarju liikumas.
„Siinkandis oli eelmise aasta sügisel üsna mitmeid juhtumeid, kus hundid murdsid talude juures koeri. Meie talus pole hundid varem lambaid ega koeri murdnud. Nüüd ei julge enam lambaid ööseks välja jätta, tuleb nad sisse kinni panna,” lausus Elise Pild. Ämm Anne lisas, et on elanud Kalana külas juba 50 aastat, kuid seda pole varem kordagi juhtunud, et hundid oleks talust koeri või lambaid murdnud.
„Hunte pole meie õue peal varem käinud. Oleme varem küll lambaid ja lehmi pidanud, aga hundid pole kordagi neid rünnanud,” ütles Anne.
Laisaare talus käis kohapeal olukorraga tutvumas ka keskkonnaametnik, kes arvas, et tegu võis olla kuni neljapealise hundikarjaga.
Elise Pild lausus, et talu plaanis lambaid juurde võtta, kuid seoses huntide rünnakuga ilmselt esialgu lambakasvatust laiendama ei hakka.
„Kui hundid korra veremaitse suhu on saanud, siis võivad nad oma rünnakuid kindlasti korrata,” märkis ta.
Huntide arvukus tõuseb
Laisaare talu ümbruskonna metsades käivad jahil Põltsamaa jahipiirkonna Kalana jahtkonna jahimehed. Hundijaht toimub erilubadega ja tegu pole samalaadse jahiga, nagu põdra- või metskitsejaht.
Kalana kandis on huntide rünnakud taludes viimasel ajal sagenenud, möönis ka Põltsamaa jahiseltsi juhatuse esimees Toivo Tõnson.
„Eelmisel nädalal murti Kalana lähedal, umbes viie kilomeetri kaugusel Lahaverest maha üks koer. Hundid hakkavad sügise poole oma poegi murdma õpetama ja sellest annavad aimu ka need murdmise juhtumid. Hunt on ikkagi kiskja ja otsib süüa – tal tuleb murdma õpetada ka kutsikaid, et nad nälga ei jääks,” rääkis Toivo Tõnson.
Sellel, miks hundid talude juurde kipuvad lambaid, koeri ja muid koduloomi murdma võib tema sõnul olla mitmeid põhjuseid.
„Inimese seisukohalt oleks muidugi parem, kui metsloomad püsiksid metsas. Kui metsloomad tulevad külasse ja hundid murravad koeri otse aiaväravast, siis tähendab see, et nende arvukus on suurenenud või ei jätku neile metsas enam piisavalt toidupoolist. Hundid rändavad palju ja otsivad endale uusi jahimaid,” märkis Toivo Tõnson.
Tema arvates mõjutab huntide käitumist ka metssigade arvukuse langus üle kogu Eesti.
„Metssead moodustavad suure osa hundi toidulauast – kui ikkagi metssigade arvukus on väike, siis käivad hundid toiduotsingul mujal, võtmas keti otsast koera või aedikust lammast. Tundub, et nii nagu karude, nii ka huntide arvukus on praegu suurem kui ta võiks olla. Seetõttu satubki neid üha rohkem inimese lähedusse,” ütles Tõnson.
Hetkel pole veel teada kui palju hundilaskmise lubasid Põltsamaa jahipiirkonda sellel aastal antakse. Ka pole päris täpset ülevaadet sellest, kui suur huntide arv Põltsamaa piirkonnas on.
