Kuna kala on vähe, siis on tänasel suvel õnnega koos see, kes kuldseks suitsutatud või praetud rääbist oma toidusedelisse lülitada saab. Kala on vähe ja varusid pole piisavalt peale kasvanud. Õnnetud on arvatavasti nii kalurid kui ka tarbijad.
Ka kohaga pole lood kiita. Uurisime kalurite esindajalt, mis tunded valitsevad?
Sel aastal sai Peipsil rääbist püüda alates 20. juunist ning karta on, et kvoot, 170 tonni, ei täitu. Kala on jäänud lihtsalt väheks. Kvoodist on tänaseks juba üle veerandi välja püütud ning kalameestele tundub, et lubatud maht sel aastal 20. augustiks ei täitu, sest kala lõppeb enne otsa.
Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu esimees Urmas Pirk sõnas, et rääbise vana põlvkond, viienda, kuuenda aasta kala on kadumas ja teisi põlvkondi pole järgnemas.
„Probleem on ka nendes meestes, kes ilma loata püüdsid, enne püügiaja algust keeluajal. Probleem on olnud terav ka siis, kui püüki üldse polnud,“ tõdes Pirk. „Kevadel ja sügisel salakütid püüavad.“
Põhjus, miks kala vähe tuleb, võib peituda ka tormistes ilmades. Esmaspäeval ei püütud suurest järvest grammigi, teisipäevane saak üle Peipsi kokku 155 kilo. Möödunud aastal loeti samal ajal koguseid tonnides.
Ka kohakalaga pole lood kiita. Esimese poolaasta kvoot püüti välja ühe kuuga. Teisel poolaastal on juulist koha püük taas lubatud, kuid siingi sõltub kõik päevadest. Pirk leiab, et sügisest mutniku ehk aktiivse põhjanooda püüki ei pruugi üldse tullagi.
„Mutniku püük pole keelatud ja inimesed on endale load ostnud ja see annab püügiks õiguse,“ ütles Pirk. „Ainuke asi on, et ajad järjest lühenevad. Ahvenat on vaja püüda ja põhiline riist selleks on mutnik ja ka mõrd.“
Kalarikkus sõltub paljudest keskkonnamõjudest ja üheks on kindlasti ka nende endi toidulaud – koha kui röövkala kõhutäis sõltub näiteks ahvena rohkusest, mida siis põske pista. Tähtis on ka veetemperatuur. Käesolev aasta aga ei ole midagi erilist. Selliseid olukordi tuleb paraku ikka ette.
INDREK SARAPUU
