Mustvee vallavanem Märt Kraft leiab, et valda on praeguses eriolukorras võimalik juhtida ennekõike tänu moodsatele sidepidamisvahenditele. „Info koondub kokku, kõige olulisem ongi info saamine ja edastamine,“ märkis kogemustega tippjuht, lisades, et tavaoludes oleks muidugi lihtsam.
„Kui suhelda inimestega meili või telefoni teel, internetikeskkonnas, on ikka võimalik töötada. Ülioluline on saada info ametiasutustest kätte ja see läbi töötada,“ rõhutas Kraft.
„Võin öelda, et tööd on tavapärase tööpäevaga võrreldes juurde tulnud. Kui muidu peab vallavanem kogu aeg kättesaadav olema, siis nüüd on see eriti tähtis. Iga infokillu pealt tuleb vaadata, kas on vaja mingi otsus teha või mitte. Viimasel ajal pole me peaministri kriisikomisjoni staabi raporteid kätte saanud, millest tunnen puudust. Tuleb uurida muid allikaid.“
Negatiivsed eelarved
Jõgeva vallavanem Aare Olgo tõdeb samuti, et valla juhtimisega on kriisi- ja eriolukorras hakkama saadud. „Möödunud nädalal suhtlesin kõigi allasutuste juhtidega, keda on meil kokku 38. Loomulikult on elu muutunud keeruliseks, mõnel puhul võib töökoormus olla isegi suurem kui tavaolukorras. Skype’i teel on asju tore arutada, kuid omavaheliste kontaktide ja vestluste käigus tekib sünergia, mida praegu pole,“ ütles Olgo.
Milliseks kujuneb tulubaas, on valdadel raske öelda, kõik elavad n-ö kokkuhoiurežiimil. Kulutusi tehakse enamasti ainult hädavajadusel. Kraft leiab, et Mustvee vald on sunnitud hiljem, kui kriis taandumise märke näitab, negatiivse lisaeelarve tegema.
Jõgeva vallavanem Olgo ei saa mitmes rahalises küsimuses veel kommnetaare anda, sest esmaspäeva õhtusel vallavalitsuse istungil käiakse need teemad täpsemalt üle. „Riigi tasandil tehti lisaeelarve ära. Meie suure tõenäosusega lisaeelarvet siiski ei tee, sest me ei tea, mis tulevik toob. Oleme kohatasud kaotanud, kuid kokkuhoid tekib juba sellest, et inimesed töötavad kodus, autosõite on jäänud vähemaks. Kui palju tuleb sellest kokkuhoidu, on raske öelda. Mingi pakett tuleb igal juhul vormistada. Kuid mida vallavalitsus toetab, hetkel ei tea,“ ütles ta.
Olgo tõdes, et lähtuma peab ikkagi olemasolevatest seadustest ja pelgalt kriisikomisjoni otsus pole täitmiseks, täita saab vallavalitsuse korraldusi ja volikogu otsuseid. Nii leiab ta, et volikogu abi kriisiolukorra lahendamisel ta ei näe, kuid volikokku tuleb suunata esimene lisaeelarve ja veel teisi küsimusi.
Põltsamaa abivallavanem Karro Külanurm selgitas, et Põltsamaa vallale laekub 11,96 % elanike tulumaksust. „Kui mõni ettevõte koondab või vähendab palkasid, mõjutab see ka valla eelarvet. Praegu on meil info jaanuari ja veebruari maksulaekumiste kohta, märtsi andmed saame riigilt aprilli teises pooles,“ ütles Külanurm. „Siis saame hinnata eriolukorra mõju omavalitsusele.“
Abivallavanem möönis, et kuna mitu ettevõtet on teatanud halvenenud majanduskeskkonnast ja palgakärbetest, mõjutab see tulevikus ka Põltsamaa valla eelarvet. Otsused koondamiste kohta sõltuvad riigi toetusplaanist ja reaalsest tulumaksulaekumisest.
„Põltsamaa vallavalitsus on ühinemislepingust ning arengukavast tulenevalt otsinud pidevalt optimeerimiskohti. Oleme piiranud kulutusi lisainvesteeringutele, infotehnoloogiale, inventarile ja seadmetele. Järgmisena on juhtidel ülevaatamisel oma asutuste töötajate töölepingud – see puudutab esmajärjekorras neid, kellele ei ole võimalik eriolukorras enam tööd pakkuda,“ selgitas Külanurm.
„Kõige rohkem on kannatada saanud majutus- ja toitlustusasutused, aga ka väikepoodnikud, reisijate vedajad ja mõningad tootmisettevõtted. Pikemas perspektiivis on mõju laialdasem ja tõenäoliselt ei jää kriisist puutumata ükski valdkond.“
Mustvee vallavalitsuse finantsjuht Heli Viiberg kinnitas, et tänase päeva seisuga on Mustvee valla põhimõte elada säästurežiimil, tuleb hoida kokku niipalju, kui see hetkel on võimalik. Kokkuhoid peaks tulema majanduskulude arvelt.
Kriisi lõppu ei paista
„Loomulikult langeb meie tulubaas, eelkõige üksikisiku tulumaksu, lasteaia kohamaksu, huvihariduse, kultuuriasutuste, muuseumide, ujula ja spordisaalide piletituludes,“ selgitas Viiberg. „Väike kokkuhoid peaks tulema asutuste majanduskulude arvelt, mis märtsikuus veel märgatav ei ole.
Kriisiolukorraga toimetulekuks on väga oluline hoida majandus töös, sealhulgas jätkata planeeritud investeeringutega, mis elavdavad kohalikku ettevõtlust. Mustvee vallal on töös mitu projektidest rahastatud investeeringut, millega võimalusel jätkame,“ teatas Viiberg.
Kohalikele omavalitsustele on ette nähtud tulubaasi stabiliseerimise toetus, mille eesmärk on leevendada kohaliku omavalitsuse üksuste tulumaksu laekumise vähenemist sarnaselt 2009. ja 2010. aastal kehtinud samanimelisele meetmele. Samuti kompenseerida kriisi mõjul tekkinud kohalike omavalitsuste mittemaksuliste tulude vähenemine, lasteaia kohatasud, muuseumide piletitulu ja kulude suurenemine.
„Vallas on palgal 650 inimest, kellest 220 on õpetajad, kelle palka ei saa muuta. Kõik teevad tööd ja seda mõõta ja kontrollida on praegu keeruline. Kõige keerulisem on ikkagi kriisiolukorrast väljatulek, et tavaellu naasta,“ rääkis Olgo. „Ükskord lõppeb eriolukord ära, viirusest saame lahti, kuid majanduslikust kollapsist nii äkki üle ei saa. Inimeste tuju peab üleval hoidma ja eks see olukord mõjutab mindki – poes käin korra nädalas,“ ütles Jõgeva vallavanem.
INDREK SARAPUU
