Eestis võttis end esimesel eriolukorra nädalal töötukassas arvele 2102 inimest. Kollektiivse koondamisteate tegi töötukassale 18 ettevõtet, mille tõttu kaotas töö 261 inimest. Jõgevamaa olukord pole just roosiline, kuid on Eestiga võrreldes siiski parem.
Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul võttis end läinud nädalal töötuna arvele 41 inimest. Üle-eelmisel nädalal oli see arv 16. „Sel nädalal (vestlus toimus teisipäeval – toim) on arvele tulnud viis inimest,“ ütles Võsaste.
Oodatakse hüvitist
Võrreldes eelmise aasta 24. märtsiga oli Jõgevamaal töötuna arvel 520 inimest, praegu on see 555 inimest. „Vahe pole väga suur, kuid sellegipoolest kasvanud,“ möönis Võsaste.
Siiani on töötuks jäänuid igas sektoris. „Hea meel on selle üle, et meil ei ole teateid viiruspuhangust tingitud kollektiivsetest koondamistest. Meie tööandjate konsultant on aktiivselt tööandjatega suhelnud ja uurinud, mis seisus nad on ja mida edasi plaanitakse. Pigem on kõik proovinud koondamisi vältida. Oodatakse leevendust ka töötasu hüvitisest ja muidugi eriolukorra lõppu, sest tööandjatel on kõige hullem teadmatus,“ nentis osakonna juhataja.
Teadmatus valitseb ka selles, kui palju töötuid järgnevate nädalate ja kuudega lisanduda võib. „Oleneb, kui pikaks see aeg läheb ja kuidas tootmine ning eksport taastuvad. Paljudel ettevõtetel ei toimi eksport nii nagu enne ja kaubatarned ei liigu. Kõik on äraootaval seisukohal,“ ütles Võsaste.
Siirdutakse ka tööle
Töötukassa klientide nõustamine toimub endiselt. „Silmast silma kontakti asemel kasutame e-kanaleid ja telefoni, võtame ise töötuks jäänutega ühendust, uurime, kuidas neil läheb ning mis on nende edasised plaanid. Meil on hea meel, et inimesed liiguvad ka tööle: eelmisel nädalal, kui lisandus 41 inimest, läks tööle kaheksa. Teisipäeval andis kaks inimest teada, et on tööle asunud. Õnneks pole liikumine ainult ühesuunaline,“ ütles Võsaste.
Töötukassa on omalt poolt välja tulnud lühiajaliste tööpakkumiste ehk tööampsude vahendamisega, mis on leitavad nende kodulehelt. „Praegu otsitakse lisatööjõudu kaubanduses ja ka puidusektoris,“ loetles Võsaste.
Nii võib onlineexpo.com lehelt, kus tööampsud üleval, leida näiteks Jõgeval tegutseva puiduettevõtte Mo-Puit pakkumise. Just pisikesi tööampse võiks proovida need, kes on viiruspuhangu tõttu sunnitud puhkusele jäänud.
„Kindlasti tasub ajutiste töökohtade linki vaadata. Töötukassa portaalis on ka palju teisi pakkumisi. Neid on küll mõnevõrra vähem, aga silmad-kõrvad tasub sellegipoolest lahti hoida. Need tööandjad, kellel on vaja värvata, tegelevad sellega juba täna,“ ütles Võsaste.
Omamoodi löögi all on väiksemad ettevõtjad, FIE-d ja mõne inimesega osaühingud. „Eelmine kriis näitas, et väikeettevõtjad tulid mõnevõrra paremini toime, vähendades pigem töötasusid. Kuidas seekord läheb, ei oska öelda, väga raske on kõigil,“ nentis Võsaste.
Sellegipoolest julgustas osakonna juhataja kõiki ettevõtjaid nende poole pöörduma. „Siiani on päris palju pöördutud ja oleme jaganud niipalju infot jaganud kui võimalik. Palju küsimusi on tööinspektsioonile ja siis olemegi küsijad sinna suunanud. Enamasti puudutavad need näiteks lepinguliste suhetega seonduvat,“ märkis Võsaste.
Kui kiiresti olukord pärast eriolukorra lõppu taastuda võiks, ei oska ilmselt praegu keegi öelda. „Enne eriolukorda rääkisime tööjõupuudusest. Kui oleme ettevõtetega suhelnud, kes väldivad pigem koondamist ja ootavad abi töötukassa töötasutoetusest, siis saame neid aidata. Aga kindlasti võtab aega, enne kui tagasi joonele saame. See oleneb palju ka mujal maailmas toimuvast,“ ütles Võsaste.
KERTTU-KADI VANAMB
TÖÖTUS VALDADE LÕIKES
Võrdluses on andmed 1. jaanuaril ja praegu
Mustvee vald
Aasta algusest on töötute arv kasvanud kolme inimese võrra
Põltsamaa vald
Aasta algul registreeritud 178 töötut, praegu 208
Jõgeva vald
Aasta algul registreeritud töötuid 226, praegu 255
AJUTISTE TÖÖDE KESKKOND
Töötukassa avas internetikeskkonna, kus tööandjad saavad panna üles oma ajutised tööpakkumised ning tööd vajavad inimesed saavad kiiresti tööandjatega ühendust võtta ja töö leida. Tööd saavad pakkuda just need ettevõtted, kes praegust olukorda silmas pidades vajavad ajutiselt lisatööjõudu. Kui tööandjal on soov oma tööpakkumised üles panna, tuleks sellest teada anda aadressile mariliis.aron@onlineexpo.com.
Keskkond on leitav aadressilt: https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/.
Allikas: Töötukassa
MIS ON TÖÖTASU HÜVITIS?
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.
Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
* tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30%, võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
* tööandjal ei ole vähemalt 30%-le töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda;
* tööandja on vähemalt 30%-l töötajatel vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.
Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.
Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
Allikas: Töötukassa
