Valdade liitumise tulemusena 2017. aastal toimunud haldusreformi käigus on üle Eesti tekkinud juurde hooneid, mille saatus on tume, jäävad need siis edaspidi seisma kasutult või otsitakse hoonele uut omanikku.
Selge on, et tulenevalt meie lähiajaloo suurtest muutustest, mis on viimastel aastakümnetel Eestis aset leidnud, on maksumaksjale jäänud koormaks palju tarbetuid hooneid.
Olgu tegemist siis kunagiste haiglate, lasteaedade või koolidega, rääkimata kauplustest ja tootmishoonetest. Veelgi keerulisem on lugu siis, kui hoone on spetsiaalselt ehitatudki vallamajaks. Nagu näiteks Palamuse.
Tänases lehes anname ülevaate meie maakonna endistest vallamajadest. Nendest, mis kuulusid enne maakonna koosseisu ja mis kuuluvad nüüd. Loomulikult ei olnud need hooned ainuüksi kohaliku võimu esindused, nii mõnelgi võis olla ka teisi funktsioone.
Majade hulgas on neid, mis elavad kõige paremat elu ja on täies ulatuses rakendust leidnud, kuid vähemalt ühes neist, Pajusi vallamajas Kalanas, elu ei ole, kuigi maja oli enne liitumist kõpitsetud kõige paremasse korda.
Loomulikult on üsna kurblooline ja omaette käsitlust vajav Palamuse veel suhteliselt hiljuti valminud uhke murukatusega vallamaja edasine saatus.
Kui vaadata administratiivhooneid üle Eesti, läheb paremini neil valdadel, millel on nii valla- kui ka linnavalitsuse majad samas asulas. Seda juba seetõttu, et tegemist on nii ehk naa suuremate keskustega, kus vajadust ja nõudmist pindade järele enam. Kõige paremas seisus on endine Põltsamaa vallamaja Viljandi maanteel, mis on leidnud rakenduse ka liitunud vallas.
Vallajuhid on probleemi olemusest aru saanud ja tühjalt seisvatele hoonetele otsitakse kasutusvõimalust. Kas ka need kõige õigemad üles leitakse, on iseasi. Vahel võib jääda mulje, et veel teenuskeskustena toimivatele ruumidele püütakse liita raamatukogu.
Küsimus on, kas need on tänapäevased, kus suur osa on internetipunktil, või on tegemist trükiste hoidlaga. Loodetavasti see esimene variant.
Kunagi varem või hiljem tehtud mahukad kulutused nende vallahoonete rajamiseks sunnivad aga küsima: kas nii jääbki?
INDREK SARAPUU,
ANDRA KIRNA
JÕGEVA VALD
Palamuse vallamaja on valminud aastal 2010 ja tegu oli taasiseseisvunud Eestis esimese spetsiaalselt vallamajaks ehitatud hoonega. Maja välisvooder vajab renoveerimist. Majas tegutseb teenuskeskus, kus töötavad juhataja, registripidaja ja sotsiaaltöötaja. Plaan on tuua majja raamatukogu.
Torma endine vallamaja on ehitatud aastal 1894 kohe vallamajaks, kuid majal on olnud teisigi funktsioone, muu hulgas on seal paiknenud isegi haigla. 1995–1996 jätkas maja vallamajana. Tormas on tööl teenuspunkti juhataja, registripidaja ja sotsiaaltöötajad, kes tegelevad mitme eri projektiga. Ka selles maja ühe funktsioonina nähakse raamatukogu, mis asuks esimesel korrusel ja ametnikud leiaksid koha teisel.
Jõgeva valla vallamaja Piiri 4 on ehitatud aastal 1992. Seal on pidevalt kõpitsetud, kuid kolmandal korrusel paikneva sotsiaalosakonna ruumid on suures osas korrastatud hiljuti. Hoones on leidnud koha perearstid ja nii mõnigi teine rentnik. Perspektiiv on maja ümber kohandada tervisekeskuseks, mida sel aastal projekteeritakse.
*
MUSTVEE valda jäävad endised vallamajad on kõik kasutusel teenuskeskusena.
Kasepää 1930. aastast pärit vallamaja on kasutusel teenuskeskusena ning majale tehtavad kulutused on jäänud varasemaga võrreldes samaks. Peale teenuskeskuse, kus on ametis haldusjuht, sekretär-registripidaja, sotsiaaltöötaja, on majas veel kaks töötajat: autojuht, kes osutab teenust peamiselt sotsiaalsfääris ja inimene, kelle hooldada on haljasalad ja lauluväljak. Majas on koha leidnud raamatukogu, samuti on seal ruumid käsitöö tegemiseks ja eksponeerimiseks.
Saare vallamaja Kääpal ehitati 1980. aastal Saare kolhoosi kontoriks. Pärast valla liitumist Mustveega tegutseb seal teenuskeskus, perearst ja kohe avab oma uksed raamatukogu.
Avinurme vallamaja ehitati 2003. aastal. Ka Avinurme valla ajal töötas vallavalitsus just kultuurikeskuseks ehitatud majas. Nüüd kuulub see Mustvee Vallavarale. Majas tegutsevad endiselt kultuurikeskus ja ujula, oma ruumid on Mustvee valla Avinurme teenuskeskusel. Samuti töötavad seal riigimetsa keskuse inimesed ning oma koha on leidnud Avinurme kaitseliitlased ja hambaarst.
Lohusuu vallamaja on ehitatud aastal 1987. Lohusuu endine vallamaja on saanud endale uue elu, vald on maja välja üürinud (seal tegutseb õmbleja) ja neil oleks hea meel pikaajalise rentniku üle.
Kulutused on kõigil majadel endised, tühje ruume pole.
*
PÕLTSAMAA VALD
Põltsamaa vallamaja Viljandi mnt 3 on valminud aastal 1932. Praegu tegutsevad vallamajas majandus- ja rahandusosakond ning Põltsamaa Halduse töötajad. Peale Lossi 9 kolimist läheb maja ilmselt müüki.
Pajusi vallamaja Kalanas on valminud aastal 1903. Pärast ühinemist oli see teenuskeskus, mis 2018. aasta alguses otsustati volikogu otsusega sulgeda. Volikogu on teinud otsuse anda maja vahetuskaubana (koos valla rahalise boonusega) kaitseliidule, tahtes vastu linna üht suurt krunti. Praegu elab majas üks korterelamu rentnik.
Puurmani vallamaja Tallinna mnt 1 valmis aastal 1939. Täna on seal teenuskeskus, kus iga päev töötavad teenuskeskuse juht ja sotsiaaltöötaja. 2018 valmisid ruumid perearstikeskusele (üks perearst ja hambaravi vastuvõtt). Peale selle on majas rentnikena iluteenuse pakkujad ja üks üürikorter. Hoone kasutusperspektiiv on kaalumisel.
*
TARTU VALD
Tabivere vallamaja lasteaed ehitati aastal 1982 Saadjärve ja Avangardi kolhoosi lastele. Raamatukogu toodi majja 1992. aastal ja vallavalitsus kolis sisse 1993. Pärast kolhooside lagunemist ehitati ühte tiiba hooldekodu, mis oli lasteaiaga ühise juhtimise all. Mingil ajal ehitati ka ruumid Tabivere sidejaoskonnale ja perearstikabinetile. Praegu töötavad majas lasteaed, hooldekodu, päevakeskus, raamatukogu, perearst ja vallavalitsuse Tabivere teeninduspunkt. Tabivere kooli remondi tõttu on hoones ajutisel pinnal ka põhikooli 7.,8. ja 9. klass.
Tulevikus on plaan jagada hoone tiibade kaupa lasteaia ja hooldekodu vahel, aga jätta hoonesse ka perearstikeskus, päevakeskus ja vallavalitsuse teeninduspunkt. Hoone projekteeritakse ja selle ruumilahendus täpsustub eeldatavasti käesoleval aastal.
*
PEIPISÄÄRE VALD
Pala on antud tasuta rendile Kodavere pärimuskeskusele. Peipsiääre valla teenuskeskuses Palal toimetab kultuurikeskus, kus on ka raamatukogu,“ ütles Peipsiääre valla majandusosakonna juhataja Kalmar Raudsepp.
