Ühinenud omavalitsuste üheks lähiaastate väljakutseks on uue üldplaneeringu koostamine. Selleks, et vallaelanikud saaksid selle olulise dokumendi koostamisel kaasa rääkida, on vallavalitsused pakkunud välja mitmeid võimalusi. Põltsamaa vald on toonud ellu mõttenoppe ja korraldab avalikke arutelusid.
Ajavahemikus 16.–31. oktoobrini toimunud mõttenoppel laekus vallale 110 ettepanekut. Eriti aktiivsed olid Pajusi-Pisisaare, Puurmani ja Aidu-Vägari piirkondade elanikud.
Nüüdseks on käima läinud avalike arutelude ring. Üks kokkusaamistest toimus kolmapäeval Pajusi külamajas, kus üheskoos arutleti ettevõtluse, enamasti metsanduse ja põllumajanduse teemadel. Pajusi väike ja hubane külamaja oli sel õhtul huvilisi täis.
„Üldplaneering on elanike, asutuste ja omavalitsuse kokkulepe sellest, millises suunas ja mis põhimõtetest lähtuvalt toimub valla ruumiline areng. See on dokument, mis on aluseks projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamisel, detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustamisel,” selgitas kokkutulnutele Põltsamaa vallavalitsuse ehitusspetsialist Kersti Viggor. „Planeeringus on kirjas kõik see, mis on erinevates piirkondades ja konkreetse kinnistuga seoses lubatud ja keelatud.”
Hea idee, aga ei toimi
Põltsamaa vallavalitsuse planeeringuspetsialist Anti Annus tutvustas ideed kirjutada üldplaneeringusse soovitus omavaheliseks suhtluseks, juhul kui keegi soovib teise kinnistu või maja lähiümbruses näiteks lageraiet teha. Et kohal olid mitmed metsandusega seotud inimesed, leidsid kohalolijad, et selline piirang on mõttetu, kuna sel puudub seaduslik alus. „Mõte on küll hea, aga reaalsuses ükski kinnistuomanik ju metsaomanikku oma metsa maha võtmast keelata ei saa,“ nentis Lembit Paal.
„RMK on ka siiamaani püüdnud kinnistu omanikke suurematest raietöödest ette teavitada, aga seda siiski mitte alati,“ tõdes Avo Jürissaar, kes on RMK Läänemaa metskonna metsaülem.
Anti Annuse idee on tegelikult asjalik, sest kellelegi, kes on maale kolinud mõttega edaspidi keset metsi elada, ei meeldiks ühel päeval end keset lagedat maad ja raiesmikku leida. Samas aga olid kohalviibijad seda meelt, et lisapiiranguid ei tohiks uus üldplaneering vallaelanikele siiski tekitada.
Piirangutega on seotud ka põllumaade majandamise teema, mis samuti pikalt jutuks oli. Nii on riigil ettevalmistamisel plaan piirata väärtuslikele põllumaadele hoonete või muude rajatiste püstitamist. Väärtuslikuks põllumaaks loetakse seal tulevases dokumendid maad, millel on enam kui 41 boniteedipunkti. Põltsamaa vallas on aga peaaegu kõik põllumaad sellised. Kas siis edaspidi oma majapidamise juurde või vanaisal saadud seni tühjale prundile ei tohigi midagi ehitada?
Arvamused tulevad abiks
„Ikka tohib, kui me nii kokku oleme leppinud,“ väitis Viggor. Põllumajandusettevõtjad Meelis Kaljuste ja Lembit Paal oli seda meelt, et põllumaad tuleb väärtustada, aga see ei saa hakata segama piirkonna arengut. Samamoodi tuleks suhtuda ka nn rohekoridoridesse ja rohevõrgustikku, mis katab ka Põltsamaa valda.
„Kui üldse maale elama tullakse, soovitakse ikkagi elada looduskaunis kohas ja suhteliselt privaatses paigas. Kui me aga kõik need kohad ehituskeeldudega katame, siis ei saagi ju keegi siia tulla,“ nentis Paal. Kaljuste tõi näiteks Mällikveres asuva poldriala, kus midagi kasvatada pole mõistlik ja mis sobiks uusarenduseks suurepäraselt.
Mida rohkem inimesi räägib kaasa üldplaneeringu koostamisel, seda vastuvõetavam ja omasem on kehtestatav planeering. Seepärast lepiti koosolemisel kokku, et üldplaneeringus ei seata edaspidiseks lisapiiranguid, vaid pigem püütakse olla erinevate arengute osas paindlikud. Kõik tehtud ettepanekud pandi kirja ja lubati neid kajastada ka koostatavas dokumendis.
Avalikud arutelud jätkuvad jaanuaris, mil hakatakse arutlema juba täpsemalt teemade kaupa.
MERIKE KASK
