Põltsamaa vallas raba servas asub Umbusi küla, kus eelmise iseseisva Eesti Vabariigi päevil asusid jõukad talud. Nõukogude perioodi hilisematel aastatel likvideeriti seal tegutsenud väiksem kolhoos ja liideti Lillevere kolhoosiga, mistõttu Umbusist sai ääremaa.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusajal oli Umbusi samuti suhteliselt nukras seisus. Tänaseks on küla uuele elule ärganud. Taasiseseisvumispäeval peeti seal suurejoonelist Umbusi päeva.
Päeva tähtsündmuseks kujunes Umbusit tutvustava raamatu esitlus. Külapäeva avanud Umbusi külaseltsi juhatuse liige Kaide Tammeli sõnul on küla tugeva identiteediga, sest tahtis väga palju aega tagasi saada iseseisvaks vallaks. Põhjust Umbusi päeva korraldamiseks andis ka teadmine, et eelmine suur oma küla päeva tähistamine leidis aset täpselt kolmkümmend aastat tagasi. Tookord paigaldati Umbusi endise koolihoone juurde mälestuskivi nende Umbusi elanike meenutamiseks, kes sealt kunagi kaugele Siberisse saadeti. Koolimaja seinal on mälestustahvel nende inimeste meenutuseks, kes võõra režiimi poolt tapeti.
Raamat kahe küla ajaloost
Umbusi külaseltsi juhatuse liige Jako Jaagu lausus, et kui nad seitseteist aastat tagasi vanasse koolimajja sisse astusid, asus ka tookord seal külakeskus. Tookord mängisid seal lapsed keeglit. Kui üks keeglimängija läbi põranda kukkus, oli selge, et maja peab hakkama remontima. Remontimine tähendas omakorda seda, et järgnevad kümme aastat kulusid lammutustöödele. Kõigest viimase viie aasta jooksul on suudetud tõsisemate ehitustöödega tegeleda. Majas tegutsenud raamatukogu kolis ümber uutesse ruumidesse ja tänu Umbusisse jõudnud valguskaablile ning heale internetiühendusele saab nüüd raamatukogu ruumi ka kaugtöö toana kasutada.
Umbusi päeva tähtsündmuseks kujunenud raamatu „Seisis küla keset raba, nagu mitme luku taga – Umbusi“ idee autor Arvo Kaselo lausus, et raamatu koostamise idee tekkis tal ajaloohuvist.
Põlise põllumajandusjuhina käis ta sageli vanasid taluhooneid ja talukohti vaatamas ning ta tundis, et need auväärsed paigad vajavad kirjasõnas jäädvustamist. Heaks abiliseks oli talle tänavu 100. juubelit tähistav Edgar Lellep, samuti Silvia Pulst.
Arvo Kaselole sattus kätte ka Linda Killi päevik, kuhu ta oli kirja pannud Umbusi kandi talusid puudutavat informatsiooni. Raamatu koostamisel oli suureks abiks Umbusi külaseltsi juht Kaide Tammel, aga ka Külli Pärtel kirjatoimetajana ja tema Umbusi juurtega abikaasa Tõnu Pärtel. Mõtteid raamatu koostamiseks leidis ta ka Hilda Magnuse ja Pavel Tisleri kirja pandud mälestustest. Mõistagi oli abiks internet, samuti kirikuraamatud. Abi raamatu koostamisel otsiti isegi kalmistute hauasammastelt. Informatsiooni Umbusi kohta hankis ta Eesti Rahva Muuseumist ja Riigiarhiivist. Tegelikult on raamatusse koondatud lisaks Umbusi ajaloole naaberküla Kablaküla ajalugu. Kohaliku elanikuna rõõmustab Kaselo selle üle, et Umbusi piirkonda on noori peresid elama asunud ja et mõned inimesed tulevad sinna suveks.
TOOMAS REINPÕLD
