Ühel 1995. aasta märtsikuu reedel trehvasid Jõgeval Aia tänaval kokku ettevõtja Aivar Kokk ja Tabivere vallavanem Kalev Raudsepp.
„Kuule, teeme uue ajalehe!” ütles Aivar. Kalev vaatas otsa Aivarile ja siis majale, mille ees nad seisid.
„Mis me sellest uuest teeme, ostame parem vana ära!” ütles Kalev. Juhtumisi seisid nad just sama maja ees, kus maakonnalehe Vooremaa toimetus asus. Eks Aivaril jäi pisut kripeldama, et ta ise nii lihtsale mõttele ei tulnud, aga samal õhtul hakkas ta sõpru-tuttavaid läbi helistama, et esitada ainult üks küsimus: kas tahad saada ajalehe osanikuks?
Need, kelle ta kätte sai, olid kõik nõus. Asjaga nimelt oli tuli takus, sest juba järgmisel nädalal pidi toimuma lehe erastamise avalik oksjon.
Lehe ostutahtjaid oli kohal kolm – Hans H. Luik nende hulgas. Jõgeva mehed teadsid ette, et ega ajalehega rikkaks ei saa, aga oma maakonna lehte võõrastele jätta ka ei tahetud. Aivar Kokk ja Urmas Ingver läksid oksjonisaali teadmisega, et panevad mängu kogu raha, mis ajalehe tellimustest kogutud – 700 000 krooni. Alghind oli 420 000. Hind muudkui kerkis, nii et ühel hetkel pealinnamehed loobusid. Ning tellimuste rahast ikka ei piisanud ka – Vooremaa hinnaks kujunes 880 000 krooni, mis tollal oli väga suur raha.
Kiiresti sündinud AS Seitung ei teadnud, et veel enne, kui esimene number uut Vooremaad ilmuda saab, tuleb kulutada oi kui palju raha.
Põnev väljakutse noortele ettevõtjatele
„Arvasime, et küllap toimetusel on olemas korralik arvutipark, aga kui asja uurima hakkasime, tuli välja, et toimetuseruumid on antiiki täis,” tuleb Aivar Kokale veel tänagi ebameeldiv üllatus meelde. Kuid juba aprillis said lugejad värvilises kuues Vooremaad käes hoida. Pealegi hakkas leht endise kahe korra asemel nädalas ilmuma kolm korda.
Kalev Raudsepp, toonane Tabivere vallavanem, nüüd taluperemees Valgamaal, meenutab:
„Lehe käimalükkamine oli põnev. Alguses oli kooskäimisi palju. Üritasime toimetusega koos mõelda, et kuidas lehte kõige paremini teha. Praegu on probleem selles, et leht kipub õhukeseks jääma. Tegu on ju rahuliku Jõgevamaaga, kus põnevaid asju iga päev ei juhtu.”
Endine Saare ja Mustvee valdade vallavanem Jüri Morozov, nüüdne Rapla valla abivallavanem ütleb, et Vooremaa piirkond hoidis rasketest aegadest hoolimata kenasti kokku. „Jõgevamaal oli ju enne reformi 13 valda. Ajalehes tekkis omaette rubriik, mis kuskil vallas toimub. Maakonnalehe ära andmine poleks kuidagi hea olnud. Sellisel lehel on oma selge roll.”
Ajalehe loomise juures olnud ja siiani AS Seitungi liige Valeri Roos kinnitab:
„Olime siis noored ettevõtjad. Ajalehte minek oli täiesti uus asi, täna vist meediaettevõttesse ei läheks. Aga 1995. aastal oli see uus ja põnev. Ja kui tunnetad, et sinu panus on ajalehes sees, siis hoiad lehte ka hellemalt käes.” Praegu töötab Valeri Roos finantsvaldkonnas.
„Riiklik vara, millega riik ei tegelenud, müüdi toona maha, nii ka maakonnaleht. Aivar ütles, et nüüd on vaja teha. Osalesime selles tehingus patriotismitundest: poliitikat oli tookord vähem ja edevust ning eputamist ka,” meenutab tookordne Jõgeva vallavanem Toivo Ilves, kes praegu töötab Eesti Maaülikoolis.
Vooremaal on uus hingamine
Ettevõtja Hannes Soosaar, kes on kõige värskem AS Seitungi nõukogu liige ütleb, et kuigi ajalehe tellijate arv ja tiraaž pisitasa väheneb, „on mul hea meel, et Vooremaal on uus hingamine. Mu vanemad, kes elavad Ruskavere külas, on selle ajalehe alatised tellijad.” Soosaart ennast teatakse täna eelkõige kui suurte muusikasündmuste korraldajana.
Seitungi asutajate seas oli ka Vooremaa praegune peatoimetaja Tiit Lääne. „See oli vist 1995. aasta jaanuaris, kui saime Aivariga kokku ja rääkisime, et võiks teha korraliku maakonnalehe. Tundus, et senine leht on ajale jalgu jäänud. Samas oli teada, et Vooremaa läheb erastamisele. Mina töötasin sel ajal Eesti Päevalehes ja sõitsin veebruaris Thunder Baysse suusatamise MM-võistlustele.
Ühel päeval helistas mulle abikaasa Ülle ja ütles, et kiiresti on vaja minupoolset nõusolekut osalemiseks AS Seitungi moodustamisel. Saatsin siis Kanadast faksiga oma nõusoleku hakata Seitungi osanikuks. Erastamisoksjoni ajaks jõudsin Eestisse ja ajakirjanikuna olin sel sündmusel ka kohal.
Juba mõned päevad hiljem läksime koos Aivari ja Üllega Viljandisse sealse Sakala lehe peatoimetaja Peep Kala juurde, et uurida, milline peaks üks kaasaegne maakonnaleht välja nägema.”
Eesti keele ja kirjanduse õpetajast Ülle Läänest, kes oli ka varem ajakirjanduses töötanud, sai uute omanikega Vooremaa esimene peatoimetaja.
Eraisikust aktsionär ja AS Seitungi nõukogu esimees, riigikogu liige Aivar Kokk kinnitab: „Tahtsime, et leht ei oleks poliitiline hääletoru, vaid kajastaks meie piirkonna identiteeti. Kui tänast Vooremaad vaatan, siis usun, et oleme sellega hakkama saanud!”
MAIRE AUNASTE
