Haldusreform ei toonud endaga kaasa ainult piiride muutumist ja esialgu suurt segadust, vaid ka ühinemistoetused, mis aitavad valdadel täita näiteks ühinemislepingus üles loetletud investeeringuid. Rääkimata kuludest, mille tõid endaga kaasa töötajate koondamised või ümberõppele suunamine. Kuhu ja kuidas ühinemistoetused kulusid, seda Vooremaa uuriski.
Mustvee vallale oli ühinemistoetus väga suureks abiks
Mustvee vald, mis moodustati Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemise teel ning millega liitus ka Võtikvere küla Torma vallast, sai ühinemisetoetust 1,5 miljonit eurot.
„Ühinemislepingu lisas on paika pandud objektid, mis kokku lepitud, et saavad piirkondades tehtud. Peale selle oli meil ka „unistuste rida“, nagu mulle meeldib öelda. See, mis ei mahtunud, aga vaja teha,“ rääkis Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
Jagunes investeeringuks ja tegevuskuluks
„Teadsime, palju ühinemistoetusest tuleb ja kui palju investeeringuteks peaks jääma. Ega rahal ole selles mõttes silti küljes,“ selgitas ta. Ühinemistoetused jagunevad valla eelarvestrateegias investeeringusummadeks ja tegevuskuludeks. Küsimusele, ega vald seda summat tegevuskuludena „ära ei ela“, vastab Saarela: „Tunnetame sellist ohtu, ja tunnetame seda, et masinavärk on natukene liiga suureks läinud. Püüame ärasöömise ohul silma peal hoida. Volikogu on algatanud struktuuri ülevaatamise, nii valla osalusega äriühingute, sihtasutuste rahakasutuse analüüsiks.
Ühinemistoetus jagati piirkondade vahel elanike arvu ja asjade järgi, mida iga piirkond teadis, et tuleb teha. Leppisime kokku kui palju tegevusteks läheb ja kui palju suuname investeeringuteks. Täpselt selle järgi tehti nimekirjad, mis arvestasid, kui palju on võlgasid ja võimalusi laenude teenindamiseks. Piirkonnad pidid lähtuma oma finantsvõimekusest,“ selgitas Mustvee vallavolikogu esimees.
Mustvee valla finantsjuht Heli Viiberg ütles, et kohustuste pärast Mustvee vallas tülli just ei mindud. „Ei, tüli ei olnud, aga Mustvee linn võttis veel 2017. aastal laenu, et maksta oma vanu asju ära. Ülejäänud vallad sellest teadlikud ei olnud. Pärast ühinemist refinantseerisime kõik suure protsendiga laenud ja praegu on, nagu on,“ nentis Viiberg.
„Mustvee eelarve esialgne variant, mis 2017 valdades tehti, oli koostatud nii, et ühinemisraha arvestati lihtsalt tegevustoetuseks. Investeeringuks, seega ei jätkunud. Õnneks tehti see tehti ikka ümber. Osa küll läks tegevuskuludeks, aga investeeringute osa on kolm korda suurem,“ ütles ta. „Tegevustoetusteks sellepärast, et muidu poleks saanud lõpparveid omavalitsusjuhtidele ja ametnikele makstagi. Enamus inimesi olid töötanud 20‒25 aastat. Hüvitisi said volikogude esimehed, vallavanemad ning ametnikud, kes uues vallas tööd ei jätkanud,“ rääkis finantsjuht kõige suurema osa tegevuskuludest moodustanud alljaotuse kohta.
Palju läks raha IT-kuludele
Tegevuskulude hulgas moodustavad suure osa ka IT-kulud. „IT-võimekus erines valdades väga palju. Mustvees nõudis ka internetiühendus parandamist. Palju oli vaja uusi arvuteid. Meil siin Avinurmes töötas kõik, aga sugugi mitte igal pool mujal,“ selgitas Viiberg.
Kas need asjad, mis on eelarvestrateegias ja millega pole ühinemisjärgsetel aastatel tegeldud, ning mida pole paari järgmise aasta kavas, kas need jäävadki tegemata? „Ei jää, need, mis on eelarvestrateegias sees, tehakse ikka, lihtsalt mitte ühinemispreemia eest,“ ütles Mustvee valla finantsjuht.
Mustvee vallavolikogu arengu ja eelarvekomisjoni esimees Hannes Soosaare vastas Vooremaa küsimustele kirja teel.
On ühinemistoetus Teie meelest läinud õigesse kohta?
„Ühinemispreemia kasutati vastavalt sellele, kuidas ühinemise eel kokku lepiti.“
Kas ühinenud valdadest pärit volikogu liikmed on olukorraga rahul või enam-vähem rahul? „Volikogu liikmed on üldiselt pigem rahul, sest investeeringuid jätkub igasse piirkonda.“
Riigi jagatud pooleteisest miljonist läks peaaegu pool miljonit tegevuskuludeks ja investeeringuteks jäi umbes 3/4. Kas see proportsioon on Teie meelest mõistlik? „Tegevuskulude ja investeeringute vahe on mõistlik. Ja hea, et seda on saanud suuremas osas kasutada investeeringuteks.“
Suurima osa tegevuskuludest moodustavad ühekordsed hüvitised vallavanematele, volikogude esimeestele ja töölt lahkunud ametnikele. Kas selle suuruse määras tööõigus, või oli see kokkuleppe küsimus? „Ametnike hüvitiste suurused on meil sätestatud ühinemislepingus ja muud hüvitised tulenesid haldusreformi seadusest.“
Suuruselt järgmine kulurida tegevuskulude tabelis on muud kulud tööruumidele, arvutiprogrammidele ja nende ühildamisele. Tööruumide remonti puudutab veel omaette rida. Kas IT-võimekus ühinevates valdades oli tõesti nii kehvas seisus? Või erinevused nii suured? „IT-võimekus võiks meie piirkonnas alati tugevam olla. Kuna ühinesid väikesed KOV-id, siis oligi see pool nõrgalt välja arenenud.“
Investeeringute rida on seevastu aukartust äratav ja sisaldab enamasti taristuobjekte. Kas sellega saab Mustvee vald nüüd teha arenguhüppe? „Mustvee valla piirkonnale oli ühinemistoetus 1,5 miljonit väga suureks abiks.“
ANDRA KIRNA
Ühinemistoetus läks tervisekeskusesse ja teedesse
Põltsamaa vallavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaose sõnul on vald saanud kolmel aastal kokku ca 1,3 miljonit eurot ühinemistoetust. „Enamik sellest on läinud investeeringuteks, sellest ca 700 000 eurot tervisekeskuse rajamiseks ja muudeks investeeringuteks,“ märkis Klaos.
Osa rahast läks ühinemisprotsessi ettevalmistamisele, koondamistele ja muule. Ühinemistoetust saadi kokku 1 383 000 eurot. Kulud omavalitsuste lõikes 2017. aastal 240 417 eurot:
Pajusi vald 48 382
Puurmani vald 17 667
Põltsamaa linn 92 221
Põltsamaa vald 82 147
aastal maksti ühinemistoetusest volikogu esimeeste, vallavanemate ja ametnike koondamishüvitised, ühinemiskoordinaatori töötasu, komisjonide töötasud. Nimetatud kulud moodustasid väljamaksetest peamise osa. Lisaks tehti veel kulusid ühinemisega seotud uuringutele, koolitustele ja ühinemise lehe väljaandmisele.
- aastal maksti veel ametnike koondamiseks 69 528 eurot. Ülejäänud 1 073 055 euro eest tehti investeeringuid, sealhulgas 2017. aastal 33 000 linnavalitsuse hoone ventilatsioon ja 55 326 Puurmani valla teed. 2018. aastal 639 729 tervisekeskus ja teed. Sel aastal 345 000, peamiselt investeeringud teedesse.
TOOMAS REINPÕLD
Jõgeva vallavanem Aare Olgo: „Reformi ei tohi teha raha, vaid ideede pärast“
Jõgeva vald on juba aasta toimetanud suure ühtse vallana. Esimesed kogemused on käes ning aeg on vaadata, kuidas aitas riigi 2,1 miljoni suurune toetus värskel vallal esimesed sammud teha.
Haldusreformi seaduse järgi maksti ühinemise järgselt vähemalt 5000 elanikuga omavalitsusele ühinemistoetust kahekordses määras ning 11 000 elanikuga omavalitsuse moodustamisel 500 000 eurot täiendavat toetust. Sealjuures võeti aluseks rahvastikuregistri andmed 2017. aasta 1. jaanuari seisuga.
Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuari 2017. aasta seisuga Jõgeva linnas 5305 inimest, Jõgeva vallas 4400 inimest, Palamuse vallas 2103 inimest ja Torma vallas 1964 inimest, kokku 13 772 inimest. Jõgeva valla moodustumisel oli riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks 2 114 700 eurot.
Toetus maksti kolmes osas
„Reformi ei tohi teha raha, vaid ideede pärast,“ rõhutas Jõgeva vallavanem Aare Olgo kohe algul. „Tollane riigihalduse minister ütles, et see on motivatsioonipakett selleks, et omavalitsused vabatahtlikult ühineksid, sest haldusreformi püüti aastaid läbi viia, aga vastuseis tuli ju alati just kohalike omavalitsuste poolelt,“ sõnas Jõgeva valla finantsjuht Kaja Ferschel-Pärn.
Vallavanem tõdes, et saadud toetus oli siiski vajalik. „Kui seda ei oleks olnud, siis poleks paljusid asju võimalik teha olnud. Aga jälle: raha pärast seda reformi ei tehtud,“ rõhutas ta.
Saadud ühinemistoetus maksti välja kolmes osas. Sellel aastal laekus Jõgeva vallale 500 000 eurot, mis suunati investeeringuteks. Suurt rõhku pööratakse teede korrashoiule, ent ka ehitistele. „Saadud 2,1 miljonist investeerisime miljoni,“ lisas Ferschel-Pärn.
Ta lisas, et toetus jagunes kaheks osaks: investeeringuteks ja põhitegevuse kulude katteks. Seda, kas saadud summa võinuks riik anda omavalitsustele kohe ühes jaos, leidis finantsjuht, et ilmselt oleks see mõjutanud valla laenuvõtmise otsuseid.
„Ma ei oska seda lõpuni hinnata, sest ühinemislepingu investeeringute kava on pikk. Kohaliku omavalitsuse osa on suurusjärgus üheksa miljonit, aastatel 2017–2021 on neli investeeringu projekti need, mis on ainult KOV-i osalusega, ülejäänud on meetmete osalusega. Kas sellest loetelust oleksime midagi ära saanud teha, parem mitte oletada,“ nentis Ferschel-Pärn.
See, kuhu raha suunata ja millele fookus tõsta, käis konkreetselt. „Mul oli selline põhimõte, et lõpetame enne pooleliolevad asjad ära, ja siis alustame uuesti puhtalt lehelt. Pooleliolevaid asju oli palju, kõige suurem nendest Jõgeva põhikool, mille tänavu valmis saame, aga ka Torma kogukonna maja ja Kuremaa külalistemaja renoveerimine,“ loetles vallavanem vaid mõned investeeringud.
Kuid omajagu projekte jääb siiski veel ootama. „Kõige tähtsam on teede rekonstrueerimine. Meil oli plaan ja lubadus viia teed katte alla. Ilmselt me kõiki teid selle valitsemisperioodiga korda teha ei jõua. Üks suuremaid asju on ka Jõgeva põhikooli spordihoone, aga selleks tuleb hankida vahendeid juurde. Hetkel ei ole kohta, kust need võiksid tulla,“ märkis Aare Olgo. Tema kinnitusel arutab valitsus praegu järgmise aasta võimalikke investeeringuid, mis ka volikogu lauale jõuavad.
Palgad ühtlustati
Oma osa saadud ühinemistoetusest läks ka sellele, et uus vald saaks tööle hakata. See tähendab nii koondamistasusid kui ka näiteks kulutusi IT-võrku. „Ühinenud valla eelarvest läks koondamis- ja lahkumishüvitistele ainult 50 000, aga see tähendab, et tegime 2018. aastal ümberkorraldused nii finants- kui ka sotsiaalosakonnas. Ülejäänud hüvitised maksid neli erinevat valda ära enne ühinemist. Hinnanguliselt oli see umbes pool miljonit eurot,“ rääkis vallavanem.
„Suured kulud läksid ka IT-võrku, et kõik ühtlustada. Omavalitsused olid väga erinevad. Kui linnas oli meil kujundatud ühtne süsteem, siis teistes omavalitsustes nii ei olnud. See nõudis tark- ja riistvara kulusid, mis olid kokku üle 100 000 euro, ja need kulud jätkuvad. Selle aasta eelarves on meil järgmine 100 000 eurot. Lisandusid ka ruumide ümberehituse kulud, et osakonnad saaksid toimida,“ lisas Kaja Ferschel-Pärn.
Ent oma osa läks ka töötasude ja ühekordsete toetuste ühtlustamisele. „Palkade ühtlustamine võtab 200 000 eurot aastas ning toetuste ühtlustamine üle 100 000,“ rääkis Olgo.
Kuid nii finantsjuht kui ka vallavanem tõdevad, et suuremad ühtlustamised on ära tehtud. „Oleme suhteliselt ruttu vajaliku ära teinud. Ühinemisleping kehtib neli aastat, siis loome arengukavasid ja vaatame, mis muudatusi see meile toob,“ nentis vallavanem. Ka finantsjuht tõdes, et iga aasta annab informatsiooni, mida oleks mõistlik vallas ümber korraldada. „On selge, et kõik täpselt samal kujul toimida ja säilida ei saa,“ ütles Ferschel-Pärn.
Nii ei saa mööda ka tõsiasjast, et Torma külad soovivad Jõgeva vallast lahkuda ning liituda Mustvee vallaga. Ent investeeringute kavas on näiteks Torma lasteaed Linnutaja hoone rekonstrueerimine, maksumusega 200 000 eurot, Torma põhikooli hoone, maksumusega 50 000 eurot. „Ma ei usu, et Torma külad lähevad. Kui aga peaksid, siis Jõgeva vald võidaks aastas tegevuskuludega 450 000–500 000 eurot,“ nentis Olgo.
Sellegipoolest tõdes vallavanem, et kui külad peaksid tõesti Jõgeva vallast ankru hiivama, tuleb Mustveega investeeringute osas läbi rääkida. „See on kokkuleppimise küsimus. Kui võtsime Puurmanilt Saduküla piirkonna, siis maksime kinni nende võetud laenu ja jalgtee maksumuse. Me eeldame, et ka Mustvee panustab,“ lisas Olgo.
KERTTU-KADI VANAMB
