Maikuu kolmel päeval viibisid Jõgeva- ja Tartumaal 48 õpilast ja viis õpetajat Soome Vantaa põhikoolist. Tegemist oli Eesti päritolu vanema astme õpilastega, kes läinud Soome elama või seal juba sündinud. Ühel päeval külastati ka Jõgevamaad. Tutvuti Peipsi äärse eluga, Palamuse Gümnaasiumi ja Oskar Lutsu Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumiga.
„Meie lastele on see preemiareis. Nad on lugenud eestikeelseid raamatuid, kirjutanud essee kirjutamisvõistlusele „Minu maailm” ning käinud püüdlikult eesti keele ja kultuuri tunnis, mida on poolteist tundi nädalas,” selgitas Vantaa eesti keele ja kultuuri õpetaja Koidu Oja.
Tema sõnul olid kõik õpetajad Vantaa piirkonnast, kus igal õpetajal on umbes sada õpilast, kes siis kõik nädalas kord eesti keelt õpivad.
Eesti keel esikohal
„Nii on Soomes igal lapsel riigi poolt õigus õppida oma emakeelt ja selliseid keeli on praegu viiekümne ringis. Ja kõige suurem muukeelne kogukond Helsingi ümbruskonnas on praegu eestlased. Seda vist juba kolmandat aastat. Varem juhtis seda pingerida vene keel, kuid nüüd on eestlased ette läinud. Ja kolmas suurem keel on araabia,” rääkis Koidu Oja, kes ise on Soomes elanud pea kümme aastat.
„Isegi imestan, et aeg on nii kiiresti käinud. Mina läksin Soome perekondlikel põhjustel, olen n-ö armastuspagulane. Kuid mu teine kodu on Tallinnas ja minu jaoks ei ole erinevust, kus ma olen. Tunnen end kodus olevat nii Soomes kui Eestis.”
Oja kinnitusel on õpilaste seas nii neid, kes Soomes sündinud, seal juba pikalt elanud või alles aasta-kaks tagasi Eestist lahkunud.
Lapsed ise rääkisid, et külastavad Eestit võrdlemisi sageli. Kes käib siin igal koolivaheajal, kes kord aastas. Mõnel on kavatsus kunagi ise Eestisse tagasi tulla, teised ei oska veel pikki plaane pidada.
„Eesti ja Soome on nii sarnased, et elu on mõlemal pool rahulik ja turvaline,” ütles Helen. Oli ka neid, kes avaldasid soovi jätkata õpinguid ikkagi Eestis.
Siinsest külaskäigust olid nad vaimustuses. Eriti kiideti Mustveed ja Peipsit, mis võlus oma puhtusega.
Rääkides Soome koolisüsteemist, selgitas Oja, et mujalt sinna elama asunud lapsed saavad esimese aasta õppida ettevalmistavas klassis ainult soome keelt. „See on pehme kodustamise süsteem, mille järel kõik saavad soome keele selgeks ning kui jalad maas, siirduvad lapsed õppima juba tavaklassis. Enam kui aasta ei ole pidanud keegi ettevalmistavas klassis õppima. Kõike seda tehakse mugavalt, võetakse rahulikult. Üldse iseloomustab Soome haridust hästi palju erinevaid tugisüsteeme. See on Soome haridussüsteemi suur pluss, millele kulutatakse väga palju ressurssi. Kui kellegi on erivajadustega või puudega laps, siis siin aidatakse teda turvaliselt igal sammul.”
Soomes kiitust rohkem
Samas ütleb Oja, et kümne aasta jooksul on talle selgeks saanud ka sealse hariduselu miinused. „Helgete peade ja medalistide arendamine on jäänud siinses hariduselus küll suuresti vanemate vastutusele. Eestis teevad ju õpetajad ära suure töö olümpiaadideks ettevalmistusel. Soomes seda ei tehta.”
Seepärast rõhutas Koidu Oja, et eesti õpetajad ongi erakordselt tublid. „Aga õpetajaid kiidetakse Eestis vähe. Võib-olla õpetajad peaksid ka ise rohkem kokku hoidma ja üksteist kiitma. Näiteks Soome on õpetajate vaheline kollegiaalsus tunduvalt suurem kui Eestis. Soomes algavad ja lõpevad meie koolitused sellega, et meil, see on siis õpetajatel, on kõige parem haridus, et me ise oleme parimad õpetajad, et me tunneme ja teeme vajalikku tööd. Siin kunagi ei kritiseeri kolleegid üksteist. Inimesed on küll erinevad, oma plusside ja miinustega, aga kõik on tublid. Üksteist kiidetakse, toetatakse. Eestis kardetakse ikka hirmsat moodi inimest kiita.”
Koidu Oja usub, et uus põlvkond muutub ka Eestis. „Neil ehk pole seda näljast võiduajamist, et olla naabrist parem.”
Lõpuks lausus Oja, et ega Soome minemine ei lahenda inimese jaoks probleeme, need tulevad sinuga igale poole kaasa. „Inimesi tuleb aidata seal, kus on nende kodumaa. Sest kõige parem on elada ikkagi kodus.”
TIIT LÄÄNE
