1949. aastal, samal ajal, mil Kolhoosniku nime all hakkas ilmuma tänane Jõgeva maakonna ajaleht, alustas Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas õpinguid Raimond Zimmer. Saatuse või asjaolude tahtel sai Zimmerist mõned aastad hiljem Jõgevamaal ajakirjanik. Tänaseks 89aastane Raimond Zimmer meenutas Vooremaale oma kunagist lehemehetööd.
Kuidas ajakirjanduse enda jaoks leidsite või leidis ajakirjandus teid?
„Olin 1949. aastast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna statsionaarne üliõpilane. Samal aastal olin lõpetanud Valga keskkooli. Ankeedist valeandmete avastamise tõttu pidin lahkuma ülikooli neljandalt kursuselt. Valeandmed seisnesid väites, et isa on kolhoosis brigadir, tegelikult oli ta sel ajal vangilaagris Komimaal Vorkuta lähedal.
Vahepeal oli vaja tööd ja palka. Sobisid korrektori ja hiljem reporteritöö, kuna eesti keel oli mul juba keskkoolis väga hea. Algul olin Saadjärve traktorijaama ehk MTJ-i ajalehe Edasi Kommunismile juures korrektor-sekretär, seejärel Punalipus korrektor, hiljem reporter ning põllumajandusosakonna juhataja. Aastal 1966 lõpetasin TRÜ-s ka mittestatsionaarselt õigusteaduskonna.”
Mis teemadel põllumajandusajakirjanikuna kirjutasite?
„Sagedamini tuli kirjutada uute agrotehniliste võtete juurutamisest, näiteks põllumajanduskultuuride ruutpesiti istutamisest, samuti uutest algatusest loomade söötmisel näiteks vitamiinirikaste kuuse ja männiokstega. Tutvustada tuli Nikita Hruštšovi aegset mitšuurinlikku tegevust.
Koostööd tuli tihedalt teha ajalehe kirjasaatjatega. Muuhulgas Jõgeva Sordiaretusjaama agronoomidega, kes kirjutasid artikleid kartulite ja tomatite aretamisest, linakasvatuse arendamisest. Samuti ilmus rajoonilehes kirjutisi Tooma Katsebaasi tegevusest, soistest aladest, rohumaade arendamisest.
Selle teemaga tegelesid teadlased A. Adojaan ja R. Beier. Teemaks oli ka karjakoplite järkjärguline kasutamine, isegi väetamine-äestamine, külvisegude valik. Põllumehe pojana teadsin ka ise midagi maaharimisest. Näiteks künnisügavusest, millisele mullatüübile mingi vili paremini sobib. Ajakirjanik ise ka õppis midagi.
Toona mõjutasid põllumajandust partei otsused ja mitmed kampaaniad. Niinimetatud „kampaaniad“ omamoodi olid põhjused kergemaks tööks – parteikomitee ning külanõukogu aitas ning soovis ka ise lehes kirjutada, et teenida rahva poolehoidu vajalikel teemadel.“
Kuuldavasti oli toimetusel ametisõidukiks külgkorviga mootorratas?
„Oli küll, Saksa trofeemootorratas ja üsna viletsa olemisega. Üks ajakirjanik (Kalvi Õis) jäi sellega Laiuse ja Torma vahel kord isegi tee peale. Mina sellega ei sõitnud. Mul ei olnud juhiluba, ka külma ilmaga ei tahtnud sõita.“
Kas ajakirjanikud kirjutasid omad lood kirjutusmasinal ise või oli selleks masinakirjutaja?
„Mina kirjutasin ikka käsitsi, trükkis masinakirjutaja. Arvan, et nii oli see enamikel juhtudel.”
Millises majas ajalehetoimetus paiknes, kas Kingissepa, praegune Suur 49 puumaja?
„Jah, toimetuse ruumid paiknesid Kingissepa 49 teisel korrusel.“
Kes on eredamalt meelde jäänud kolleegidena?
„Kalvi Õis oli rahvaliku käitumisega otseütlev mees, samuti Eduard Vajakas. Peatoimetaja Olga Uulits, kes kooskõlastas teravamate küsimuste lehes avaldamise rajooni parteikomitee ülemustega. Seetõttu ei juhtunud ka „prohmakaid“.
Olga Uulits oskas olla organiseerija, suhtleja kõrgemal seisvate ülemustega, tuua esile taotlusi, selgitada, miks on või ei ole olulist rajoonielu probleemi käsitletud, kajastada olmeprobleeme. Kahtlased probleemid enne avaldamist-kirjutamist ülemustega kooskõlastada. Andis need
Parteikomiteele lugeda ja tutvuda enne nende avaldamist.
Einar Rinne toimetas huumori- ja satiirinurka „Sinepiplaaster“. Ühel päeval nädalas oli eelmise nädala lehtede analüüs, mis tähendas puuduste kritiseerimist.“
Teie abikaasa, hilisem ajalehe „Edasi“ kooliosakonna juhataja Elli Zimmer oli Jõgeval tuntud isetegevuslasena, nii ansamblis lauldes kui ka näiteringis osaledes. Kas ka tema töötas Punalipu toimetuses?
„Jah, tema oli toimetuses korrektor. Vahel käsitles ajakirjanikuna ka hariduselu probleeme. Tema töötas Punalipus juba enne mind.“
Mis on meeles toimetuse seltsielu traditsioonidest?
„Aastas toimusid vähemalt üks kuni kaks ekskursiooni Eestimaa erinevatesse paikadesse, looduskaitsealadele, põhjarannikule, Otepääle, Narva, samuti käisime Moskvas.”
Mis asjaoludel toimetusest lahkusite?
„Jõgeval loodi Põllumajandusvalitsuse juures juristide töögrupp, kes teenindas põllumajandusettevõtteid juriidiliste probleemide ja vaidluste lahendamisel. Ka mulle tehti ettepanek selles osaleda, sest see oli minu õpitud eriala.
Asusin tööle juristina, nõustades Jõgeva Näidissovhoosi, „Rahva Hääle“ kolhoosi, Bolševiku kolhoosi, Kaarepere Sovhoostehnikumi jt. Sel ajal loodi Jõgeva rajooni majandite juriidilise nõustamise keskus, kus töötas kokku neli juristi.”
JAAN LUKAS
