Pajusis peeti külapäeva, kuhu olid kutsutud nii praegused kui ka kunagi varem Pajusis elanud inimesed. Külapäeva korraldajaks oli kohalik külaselts eesotsas seitsmeliikmelise juhatusega.
Pajusi külapäevale tõi tervitusi Põltsamaa vallavanem Margus Möldri, kes kinkis külaseltsile uue valla lipu, millel sümboolikaks on jõgi, kuningakroon ja kolm kuldset viljapead. Lipu võttis seltsi nimel vastu külavanem Jüri Siirmäe.
„Inimesed on lipu omaks võtnud ja paljud on lipu ilu kiitnud,“ lausus Möldri, soovides külaseltsile sellist tugevat jõudu, nagu senini on olnud, ja enamgi. “Olen vallavanemana teie üle väga uhke.“
„Kuna meil on olnud kümnel aastal järgemööda mõisapäev, siis otsustasime, et sedapuhku korraldame külapäeva,“ rääkis seltsi juhatuse liige Aili Soolepp. „Sündmuse korraldamiseks taotlesime Põltsamaa vallalt raha ja oleme nendele toetuse eest väga tänulikud. Rahvast on kohale tulnud päris palju. Külas elab meil ainult 90 inimest, kuid kutsusime külapäevale ka need, kes siin kunagi varem elanud on. Arvan, et kohale on tulnud 150 inimese ringis.“
Pajusi külaseltsi juhatuse liige Merlin Vint kandis ette Toomas Teppo kokku pandud Pajusi ajaloo, samuti rääkis ettekanne ka olevikust ja tulevikust.
Kuna Pajusi süda on aastatega väga ilusaks ehitatud ja suur osa vanadest hoonetest renoveeritud ning sisustatud, olid kõik hooned külalistele avatud ja neid sai gruppide kaupa külastada. Nii vaadati üle Pajusi mõisa ait-kuivati, mööbliait, rahvamaja ja külalistemaja.
Külalisesineja Peeter Kaljumäe esitas kupleesid ja nalju. Lapsed toimetasid nende jaoks spetsiaalselt avatud tegevusnurgas. Õhtu lõpul süütas külavanem mõisapargis lõkke. Kui esinema hakkas särtsakas „Combo Band“, solist Siiri Känd, täitus tantsuplats peagi rahvaga. Organiseerijad võisid ürituse igati kordaläinuks lugeda.
ÜLLE LÄTTE
Muljeid kunagistelt Pajusi elanikelt
Tiiu Rehandi, praegune põltsamaalane: Lapsepõlves elasin koos isa ja emaga Pajusis. Kultuurimaja ees mängisime laptuud ja teine mängukoht oli võrkpalliplats. Kui siin toimuvad suuremad üritused, käin kohal. Pajusi on tänaseks väga palju muutunud ja ma annan nendele inimestele au, kes seda kõike on jõudnud teha. Aitaksin ka ise, aga tervis enam ei luba kaasa lüüa. Varasemast on valla rahadega üles ehitatud Pisisaare spordihoone. Praegu toimunud valdade ühinemine mulle ei meeldi.
Ester Simon, praegune tallinlanna: Pajusisse tulime elama 1950. aastal. Seitsmekümnendatel läksin Tallinnasse kooli ja vanemad kolisid hiljem Lustiverre oma vanemate juurde elama. Minu lapsepõlve mängumaad on kõik siin Pajusis. Siin elas väga palju lapsi ja õhtuti käis õues meeletu mäng ja trall. Praegu on selles osas teistmoodi. Aga tänaseks on Pajusis kõik väga ilusaks tehtud, ehkki vahepealsed aastad olid üpris nukrad.
Ain Villems, praegune Palamuse elanik: Elasin Pajusis kuni 1970. aastani, mil abiellusin ja kolisin Adaverre, 1975. aastal edasi Palamusele. Elasin vanaema juures ja kogu minu lapsepõlv ja noorusaeg möödusid Pajusis. Kõik vanad asjad tulevad meelde. Sai palju mängitud, muusikaga tegeletud ja palju tööd tehtud. Aeg oli selline, et kooliraha tuli omal kolhoosis välja teenida. Seltskond oli hea, kõik lapsed käisid tööl ja vaba aega jäi samuti üle. Ajapuudusel pole ma Pajusis sage külaline, kuid külapäevale tahtsin kindlasti tulla, sest selliseid üritusi on vähe. Olen Eestimaal palju ringi sõitnud ja ütlen, et praegu käivad taastustööd üle Eesti. Noored tulevad maale elama ja see on nii tore. Eesti maaelu ei kao ära, kõik jääb püsima. See, mis Pajusis on tehtud ja mida veel tahetakse teha, on fantastiline. Kuid valdade ühinemine mulle ei meeldi. Kardan, et see jääb kogukonna jaoks natuke kaugeks. Inimese jaoks ei läinud midagi kergemaks, mul on sellelt kohalt isiklik näide võtta.
