Mustvees arutatakse pingsalt, mitme kooli ja milliste koolitüüpidega tulevikus jätkata. Mustvee Gümnaasiumi direktori ning linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni esimehe Marianne Kivimurd-Tarelkina hinnangul tuleks esmaeesmärgiks seada gümnaasiumihariduse püsimajäämine ja edasiarendamine Mustvee piirkonnas, mille tagaks eesti- ja venekeelsete gümnaasiumide ühinemine. Samuti märkis koolijuht, et iseäranis jätkusuutlik oleks Mustvees riigi toetusel rajatav nüüdisaegne gümnaasium.
Kooliaasta avapäevakõnedes korduvad sageli traditsioonilised mõtted. Mille poolest Teie tänavune 1. septembri esinemine aga varasematest erines?
Ma keskendusin ehk rohkem kodukoolitunde ja ühiste väärtuste hoidmisele. Selline hoiak aitab muutlikul ja ebakindlal ajal säilitada hingelist tasakaalu ning võimaldab paikkonna tuleviku lähema ja kaugema arengu suhtes kainelt läbi mõeldud otsuseid vastu võtta.
Õpilaste arvu vähenemine sunnib aga pidama paljude jaoks ebapopulaarseid diskussioone tulevase koolide arvu ja koolitüüpide üle Mustvees. Kas Teil on selles küsimuses oma seisukoht olemas või kujuneb see edaspidiste arutelude ja analüüside käigus?
Meie linnas tegutsevad edukalt 182-aastane Mustvee Gümnaasium ja 162-aastane Mustvee Vene Gümnaasium. Kindlasti oleks nendel koolidel Mustvee haridus- ja kultuurielus koht ka tulevikus, kuid tõepoolest, õpilaste arvu kahanemise tõttu tuleb otsida ka alternatiivseid lahendusi. Mustvee Gümnaasiumis alustas möödunud aasta 1. septembril õppetööd 157, tänavu 147 õpilast. Venekeelsest kogukonnast on kostnud arvamusi, nagu oleks minu eesmärk kaitsta eestikeelse gümnaasiumi püsimajäämist ning seda ehk ka vene gümnaasiumi arvelt. Ma olen ka ise Mustvee Vene Gümnaasiumi vilistlane. Tegelikult on Mustvees ohus mitte ainult venekeelne, vaid ka eestikeelne gümnaasiumiharidus ning eesmärgiks tuleks seada gümnaasiumiõppe püsimajäämine. Sellisel seisukohal on ka mitmed venekeelsete kodude lapsevanemad, kellega vestelnud olen, ja seda on rõõm tõdeda.
Mis oleks aga esimene eeldus gümnaasiumiklasside allesjäämiseks?
Pean siin kõige reaalsemaks võimaluseks vene ja eesti gümnaasiumiklasside ühinemist kooliks, kus oleksid mõlemakeelsed paralleelklassid.
Kuidas suhtute Teie ja teisedki hariduseluga nii või teisiti seotud inimesed ideesse avada Mustvees riigigümnaasium?
Juunis osalesid kooliinimesed, linnavalitsuse esindajad, volikogude ja hoolekogude liikmed rohkearvulise osavõtjaskonnaga mõttevahetusel, kus teemaks Mustvee hariduselu edasine korraldamine. Plusse ja miinuseid toodi erinevatele variantidele. Nii oli näiteks kõne all eesti ja vene gümnaasiumi püsimajäämine iseseisvate koolidena, kahe põhikooli ja ühe gümnaasiumiga, kahe gümnaasiumi ja ühe põhikooliga jne.
Samuti oli kõneaineks riigigümnaasiumi loomine. Vastava koolikorralduse idee edasiarendamisega saab reaalselt tegelema hakata siis, kui linnavolikogu on sellekohast huvi väljendanud pöördumisega haridus- ja teadusministeeriumi poole. Linnapea Urmas Laur on teinud volikogu liikmetele ettepaneku otsustada, kas teha see pöördumine. Volikogus ootab aga teema menetlemine veel ees. Võimalik, et Mustvees suudetakse majanduslikult üleval pidada ka munitsipaalgümnaasiumi, kuid arvestades regionaalpoliitilises mõttes küllalt keerulist olukorda (elanike arvu vähenemine, tööpuudus), oleks jätkusutlikum ja perspektiivikam just riigigümnaasium.
Kui palju volikogul otsustamiseks aega on?
Otsus tuleks teha mitte hiljem kui 2010./2011. õppeaasta jooksul.
Mil määral võib kohaliku omavalitsuse otsust mõjutada otsustajate-vastutajate rahvuslik või erakondlik kuuluvus?
Usutavasti pole need siiski primaarsed. Küllap lähtutakse ennekõike oma perekonnas, sõprade ja tuttavate seas välja kujunenud arusaamadest. Minu arvates tuleks igasugused poliitilised ja rahvuslikud erimeelsused hariduselu edasise käekäigu üle otsustamisel kõrvale jätta ning lähtuda ennekõike paikkonna arengu ja siinsete elanike huvidest. Tuleb vaadata tulevikku, mitte klammerduda mineviku külge.
Kas võimalike lahendusteedega Mustvee koolielus on kursis ka haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes on üks tõsisemaid riigigümnaasiumide pooldajaid?
Kalle Küttis on kohtunud Mustvee haridusringkonna inimestega ja teistegi avaliku elu tegelastega ning väljendanud toetavat suhtumisest riigigümnaasiumi rajamisse Mustveesse. Tema esitatud sisukas, arvude- ja faktiderohke Mustvee piirkonna analüüs pakkus kasulikku mõtteainet.
Mitmeid kordi on Mustvee koolirahvaga kohtunud ka maavanem Viktor Svjatõšev, kes suhtub samuti positiivselt riigigümnaasiumi rajamisse ning on avaldanud arvamust, et selline gümnaasiumitüüp suudab kõige paremini kindlustada nii eesti- kui venekeelse hariduse püsimise ja arengu ning hoida hariduskulusid kokku ka linnaeelarves. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse põhjal teebki haridus- ja teadusministeerium riigigümnaasiumide küsimuses lõpliku otsuse, arvestades maavanema seisukohta. 1. septembril külastaski maavanem Viktor Svjatõšev Mustvee mõlemat gümnaasiumi, mis tõestab tema tõsist huvi meie linna hariduse käekäigu vastu.
Missugust nn musta stsenaariumi tuleks aga Mustvee hariduselus püüda igal juhul ära hoida?
Igal juhul peaks võitlema gümnaasiumihariduse kadumise vastu. Sellise lahenduse korral hakkavad meie noored tõenäoliselt õppima mitte Jõgeva, vaid Tartu gümnaasiumides. Lähemad venekeelsed gümnaasiumid asuvadki vaid Tartus ja Ida-Virumaal Iisakus. Nii võib prognoosida elanike arvu veelgi suuremat vähenemist. Siis võib riik kergesti silmitsi sattuda olukorraga, et Mustvee linnast on saanud alevik, mis tähendab igal juhul taandarengut.
Kui arvestada sedagi, et Mustvee asub Euroopa Liidu ja Venemaa piiril, on linna staatuse säilitamine regionaalselt äärmiselt vajalik. Pealegi sõltub haridusest oluliselt ka paikkonna kultuuriline ja vaimne tase. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et mida haritumad on inimesed, seda väiksemad on sotsiaalsed probleemid, seda turvalisem on elukeskkond.
Kas kahe kooli liitumisel loodav uus gümnaasium vajaks uut ja nüüdisaegset hoonet, millest on rääkinud ka Mustvee linna aukodanik Aivar Kokk?
Hooneküsimus tuleks lahendada asjalikus ja konstruktiivseks diskussioonis nii majanduslikke aspekte kui ka õppimis- ja õpetamistingimusi arvestades. Mõistagi oleks uue hoone eeliseks see, et nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad lapsed saaksid alustada õppimist täiesti uues keskkonnas. Mustvees on kavas ka õppimisvõimalusi mitmekesisemaks muuta. Koostöös Mereakadeemiaga kavatseme rajada merendusklassi, mis usutavasti tooks siia õpilasi ka teistest Eestimaa piirkondadest.
Mida peaks eelkõige silmas pidama, et eesti- ja venekeelsed lapsed ühises gümnaasiumihoones võimalikult kiiresti ja hästi kohaneksid?
Selles valdkonnas ei tohiks muresid tekkida, sest eri rahvustest lapsed suhtlevad pidevalt praegugi. Nii kohtutakse juba lasteaia sõimerühmas, kooliajal aga Mustvee spordihoones, kus toimuvad mõlema kooli kehalise kasvatuse tunnid. Alates uuest õppeaastast avatakse Mustvee Vene Gümnaasiumis poiste tööõpetuse ja tüdrukute kodunduse klass, mida hakkavad kasutama ka meie kooli õpilased. Nende klasside rajamine sai võimalikuks projektirahade toel. Näiteks saadi mõlema kooli poolt Tiigrihüppe sihtasutusele esitatud projektide kaudu poistele freespink ja tütarlastele tikkimismasin.
Tasub märkida sedagi, et viimasel ajal on Mustvee Gümnaasiumi õpilaste hulgas suurenenud nende laste arv, kellel mõlemad vanemad kodus vene keelt räägivad. Need lapsed saavad meie koolis hästi hakkama, paistavad silma hea ja väga hea õppeedukusega ja aktiivse kaasalöömisega huvitegevuses.
Võib sellest järeldada, et venekeelne elanikkond on hakanud suuremat tähelepanu pöörama eesti keele kui riigikeele oskusele ja eesti kultuuri tundmisele?
Eesti keele oskamist on siinse piirkonna vene keelt kõnelevad inimesed alati oluliseks pidanud. Küllap on aga emad-isad ja ka lapsed ise hakanud mõistma, et eesti koolis gümnaasiumihariduse saamine loob paremad võimalused kõrghariduse omandamiseks ja huvitavaks ning edukaks konkureerimiseks tööjõuturul nii Eestis kui välismaal.
i
JAAN LUKAS
