Kui Eesti Vabariik sündis, oli olemas Jõgeva alev, mida vallavolikogu soovis vallast lahutada. See otsus kiideti vabariigi siseministri määrusega heaks 13. oktoobril 1919. Jõgeva kandis alevi nime 1. maini 1938, mil jõustus uus linnaseadus ja Jõgeva sai linnaõigused. Sõjajärgsetel aastatel on Jõgeva linn täitnud maakonnakeskuse, rajoonikeskuse ja seejärel taas maakonnakeskuse ülesandeid. Nüüd, pärast 2017. aasta haldusreformi Jõgeva linna haldusüksusena enam ei eksisteerigi, ent samanimelise valla keskse asumina on see endiselt olemas. Seega läheb edasi ka Jõgeva värvikas ajalugu.
Raudteeäärse linnana tekkinud ja arenenud Jõgevat tuntakse kui Eesti külmalinna, kus on mõõdetud meie riigi kõige madalam õhutemperatuur -43,5.
Aegade jooksul on siinses kultuurielus toimunud rohkesti märkimisväärseid sündmusi ja ettevõtmisi, mis on pälvinud laialdast üleriigilist tähelepanu.
Jõgeva on linn, kus kuulutatakse igal aastal välja Eestimaa jõulurahu. Üle Eesti on tuntud Betti Alveri luulepäevad, isamaalaulik Alo Mattiiseni muusikapäevad, kooliteatri Liblikapüüdja edukad tegemised, üleriigiline naiste tantsupidu ja mitmed teised silmapaistvad kultuurisündmused.
Teatakse Eesti riigist viis aastat vanemat nahatööstust, Eesti taasiseseisvudes loodud tugevaid tootmisettevõtteid, siinset head gümnaasiumiharidust ning Jõgeva edu spordirindel, kus tunnusaladeks on olnud läbi ajaloo jäähoki ja saalihoki. Kaasaegsed spordibaasid ja terviserajad pakuvad igaühele võimalust hoolitseda oma tervise eest.
