Möödunud laupäeval, tähistamaks Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli 329. aastapäeva ja kuuekümne aasta möödumist koolile Jakobsoni nime andmisest, olid koolimajas avatud töötoad, kus õpilased ja lasteaialapsed avardasid silmaringi igapäeva elus tarvilikes ja põnevates valdkondades, millega igapäev koolis tavaliselt kokku ei puututa.
Eesti Punase Risti Seltsi, Jõgevamaa seltsi vabatahtlik Kaidi Forostovets jagas õpetusi esmaabi andmisest, elustamisest, tutvustas teadvusetu inimese püsivasse küljeli asendisse panemist, esimese kuni neljanda klassi õpiastele jagas ta teadmisi ka veeohutusest.
Elevuse tekitamiseks organiseeris ta võistluse sidemete kokkukerimises kiiruse peale. Nobedamaks osutunud õpilane Lenna Mägi märkis, et teadmised esmaabist on igati olulised ja vajalikud, sest kunagi ei tea, millal neid endal kasutada tuleb. Tema koolikaaslasele Egle Vaganovale pakkus ennekõike huvi elustamisõpetus.
Kaitseliidu Jõgeva Malev oli kaasa võtnud näidisrelvade komplekti, mida tutvustakse erinevatel üritustel. “Meie pakutav on usutavasti huvitav igapäevase silmaringi avardamiseks aga ka ettevalmistus riigikaitse tundideks,”ütles malevapealik Tarmo Laaniste. Kaitseliitlastel olid töötoas õpetuste jagamisel abiks Jõgevamaa naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
“Mulle meeldiski kõige rohkem töötuba, mida sisustas Kaitseliidu Jõgeva malev. Põnev oli relvi vaadata ja ka ise lasta. Võimalik, et ma hakkangi harrastama laskesporti ja ehk saab minust ka naisohvitser .Kõike ju ette ei tea,” ütles Kaisa Kõre.
Puugid, karud ja robotid
Loodusretke juht Vahur Sepp pidas loengu klassiruumis, mille põrand oli kaetud loomanahkadega ja lapsed said endale kaela proovida erinevaid loomanahkseid kraesid. Uudistada sai ka metsloomade skelette. Sissejuhatuseks toonitas Sepp, et rohkem kui pool Eesti territooriumist on kaetud metsaga. “See tähendab, et oleme metsarahvas ja peaksime tundma kõiki eestimaised puid ja põõsaid.”
Vahur Sepp küsis, keda metsaelanikest võib pidada kõige ohtlikumaks. Õigeks vastuseks oli puuk. Pakuti ka karu, kuid selle looma iseloomu kommenteeris loodusmees nii: “Eestimaa karud on ühed kõige heasüdamlikumad karud. Karul on väga hea haistmine ja kuulmine.”
Roboteid tutvustas Voore põhikooli robootikaõpetaja Mare Maasik, kes demonstreeris legoklotsidest kokku pandud roboteid, mida võib tööle panna ka nutitelefoniga.
Õpetaja Maasikul olid robootikatarkuste selgitamisel abiks Voore kooli õpilased Liisa-Marie Paas ja Jürgen Paap.
Teadusbussi esindus tutvustas Torma kultuurimajas katseid, mille vastu tundsid huvi isegi lasteaialapsed. “Katsete vastu tundis siirast huvi minu noorim tütar Ketlin. Kui saal tühjenes, läks ta koos sama vana sõbranna Johannaga pärima, kuidas saab ikka nähtamatu vedelikuga, mis püsib klaasis, kuid näha pole, kustutada vedelikku. Veel tahtsid tüdrukud teada, kuidas penoplast vedelikus nii ära kaob, et midagi järele ei jää ja miks sendid värvi muudavad, kuidas vedelikud kihiti klaasi jäid, kuid ei segunenud. Tüdrukud said põhjalikud vastused,” ütles Ketlin Kõre ema Ülvi Nool, kes on Torma põhikooli hoolekogu liige.
Koolimajale tehti kalli
“Hea, et sai teoks tore ja hariv päev lasteaia- ja koolilastele, rääkimata täiskasvanutest. Minul oli aga rõõm teist aastat kooli aastapäeval kõigile osalistele torti jagada,” lisas Nool.
“Kooli aastapäeva tähistamine on meil traditsioon. Töötoad eluks tarvilike ja põnevate teadmiste-oskuste hankimiseks avasime aga esimest korda. Huvi nende vastu oli märkimisväärne. Tänan erinevate valdkondade spetsialistite, kes oma teadmisi ja oskusi rõõmsalt jagama tulid,” ütles Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli direktor Toomas Aavasalu.
Elamusterohke päeva lõpetuseks koguneti ümber koolimaja ja kallistati armastatud haridushoonet. Sündmus ühendas Torma kooli ja Linnutaja lasteaeda, sest on moodustatud ühtne hariduskoda.
JAAN LUKAS
