2009. aasta algul käivitati Jõgevamaal Euroopa Sotsiaalfondi toel ja Riikliku Eksami- ning Kvalifikatsioonikeskuse poolt juhitav Õppenõustamissüsteemi arendamise programm, mis on kavandatud 2011. aastani.
Õppenõustamise eesmärk on lapse hea toimetuleku tagamine võimaldades talle ea- ja võimetekohast tegevust. Seetõttu toimub õppenõustamine vanemaid ja lastega töötavaid isikuid nõustades. Lasteaias ja koolis on lapsel enamasti olemas oma tugisüsteem: õpetaja, logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog. Jõgeva maakonnas töötab lasteasutustes 22 logopeedi, seitse psühholoogi ja viis sotsiaalpedagoogi. Logopeedide töökoormus kohtadel on võrreldes teiste spetsialistidega suurim. Mõnedes piirkondades spetsialistid puuduvad.
SA-s Jõgeva Haigla töötab üks logopeed, psühholoog töötab rehabilitatsiooni põhimõttel ühe päeva nädalas.
Nõu saavad küsida kõik
Jõgeval on juba kümme aastat edukalt tegutsenud Jõgevamaa Nõustamiskeskus asukohaga Piiri tänav 4, mis tegeleb uue suunana ka õppenõustamisega. Tööd koordineerivad Tiiu Urva ja siinkirjutaja, spetsialistidena töötavad eripedagoog Maire Mällo ja psühholoog Ülle Särg.
Programmi raames pakutakse psühholoogilist, eripedagoogilist, logopeedilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist. Lisaks nõustamisele korraldatakse lastele uuringuid.
Kõikidel lastega töötavatel isikutel on võimalik vajadusel nõu küsida.
Abi vajatakse peamiselt õpiraskuste, käitumisprobleemide, suhtlemisraskuste puhul eakaaslastega, vanematega, õpetajatega. Lastel esineb ka emotsionaalseid probleeme ning terviseprobleeme, mille puhul abi otsida tuleb. Teemad, kuidas arvestada lapse erivajadusega, korraldada õpiabi, koostada individuaalset õppekava, arvestades just konkreetse lapse võimeid ja arengut, on väga aktuaalsed. Eelkoolieas vajatakse enamasti koolivalmiduse hindamist.
Aktiivne hoiak rõõmustab
Koolides kasutatakse mitmesuguseid õpiabivorme: parandusõpe, logopeediline abi, koduõpe. Mõnedel juhtudel ei anna need soovitud tulemusi. Põhjusi võib olla mitmeid: lapse erivajadusi on märgatud liiga hilja, napib vajalikke õppe- ja juhendmaterjale. Tihti on lapsevanemal lihtsalt hirm või ei jätku piisavalt ettevõtlikkust, samas ei tea ta, kuhu täpselt abi saamiseks pöörduda. Siinkohal julgustame kõiki pöörduma oma küsimuste ja kahtlustega meie spetsialistide poole.
Kevadel jaotasime maakonna viieks piirkonnaks, kohtusime lastega töötavate õpetajate ja tugisüsteemi-inimestega, toimus spetsialistide kaardistamine.
Oktoobri- ja novembrikuul käisime maakonna koolides ja lasteaedades lastevanemate üldkoosolekutel õppenõustamisteenuseid tutvustamas. Eesmärgiks oli teavitada ja julgustada lapsevanemaid kasutama eripedagoogi ja psühholoogi tasuta nõustamisteenust.
Rõõmu teeb meie piirkonna lapsevanemate aktiivne hoiak. Paljud koosolekutel osalenud vanemad võtsid nõustajatega ühendust ja tulid kokkulepitud ajal vastuvõtule.
Nõustajate poole on pöördunud mitmed lasteaedade juhatajad ja õpetajad, et koos kohapealsetele probleemidele lahendusi leida. Nõustajad on käinud nii lasteaiarühmades kui koolitundides lapsi jälgimas ja analüüsinud lapsevanemaga tekkinud probleemide põhjusi, samas leidnud lahendusi. Koolides on toimunud arutelud, kuidas paremini korraldada õppetööd hariduslike erivajadustega lastega.
Hariduslike erivajadustega (HEV) on lapsed, kellel mingil põhjusel on raske töötada koos klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või kellele ei sobi “keskmine“ töökava. HEV laste hulka kuuluvad ka väga andekad, õpi- ja käitumisraskusega, terviseprobleemide või puudega lapsed, samuti pikemaajaliselt koolist eemal viibinud lapsed.
Õppenõustamisteenuse raames on korraldatud teabepäevi ja mitmeid koolitusi lastega töötavatele spetsialistidele.
iii
MAIRE PÜSS
