Internetiajastu ajakirjanduse võlud ja valud

Eelmisel neljapäeval sai Põltsamaa Ühisgümnaasiumis teoks meediakonverents “Kuidas ehitada silda üle digitaalse lõhe”, kus õpetajad, meediaõppejõud ja õpilased lahkasid internetiajastu ajakirjanduse probleeme.

iii

Seekordse meediakonverentsi peakorraldajateks olid AUKK juhatuse esimees Raivo Suni ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson. Viimase sõnul on meedia tänapäeval äärmiselt oluline valdkond, sest selle mõju ulatub kõikjale ja kõigini. Seetõttu peavad juba noored inimesed hakkama tajuma, kuidas meedia ühiskonna probleeme kajastab, kuidas sündmusi lugejate, kuulajate, vaatajateni toob. Meediaõpetajana on Tiia Mikson alati püüdnud meediakonverentsile kuulama tuua ka neid õpilasi, kes koolis otseselt meediat ei õpi. Ka neljapäevasel konverentsil osalesid näiteks kümnenda klassi õpilased, kelle õppeprogrammis meediaõpet ei ole.

Virtuaalmaailm loob pettekujutluse

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbe eksperdi Anto Veldre sõnul on tänapäeval noorte inimeste jaoks reaalse maailma kõrvale loodud veel teine – virtuaalne. Noor inimene sageli lihtsalt peidab ennast sinna ega taju täiel määral enam tema ümber olevat reaalset maailma.

Eriti kõnekalt annab selline vastuolu ennast tunda õpetaja ja õpilase suhetes. Anto Veldre sõnul on õpetajast saanud õpilase silmis tüütu jutustaja, kes tuleb koolis lihtsalt kuidagi ära kuulata. Selle kompenseerib õpilasele teadmine, et  koolitundide lõppedes pääseb ta jälle oma virtuaalmaailma, kus tal on hoopis teistsugune tutvusringkond. Noorte silmis pole inimesed, kes virtuaalses maailmas ei orienteeru, täisväärtuslikud.  Anto Veldre tuletas samas noortele meelde, et praktiliselt igast liigutusest, mille nad arvutimaailmas teevad, jääb n-ö jälg maha ja seda võidakse hiljem nende endi vastu kasutada.

Järjest enam infot internetist

Tehnoloogiaajakirja peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul toob arvutimaailm kaasa ka muutusi inimeste käitumises. Internetis on olemas väga palju portaale ja mänge, mis ühendavad paljusid inimesi lausa üle maailma.

Roonemaa tõdes, et sageli ei pea täiskasvanud internetti ja virtuaalmaailma laiemas tähenduses päris usaldusväärseks. Samas peab ta väga vajalikuks eesti keel ja kultuur  sõna otseses mõttes internetti  suruda nii suures mahus kui võimalik. Sest üha rohkem inimesi hangib teavet internetist ja kui me oma keelt ning kultuuri virtuaalses keskkonnas ei tutvusta, siis pole seda laia maailma jaoks varsti lihtsalt olemas.

Esineb ka juhtumeid, kus õpetaja jagab oma aine kohta  faktilist materjali, kuid õpilane leiab sama sündmuse või nähtuse kohta internetist teistsuguseid fakte ja nii ei pruugi ta õpetaja räägitut üldse tõsiselt võtta

Uuriv ajakirjandus heal tasemel

Tartu Ülikooli arvutilingvistika teadur Tiit Hennoste vaagis paberlehe ellujäämise võimalusi online-ajastul. Tiit Hennoste sõnul räägib netiajakirjandus liiga palju ja muudab pidevalt pakutavat infot. Kui internetis esitatakse pidevalt uusi fakte, mis eelnevatest erinevad, ei teki lugejatel internetis pakutava vastu usaldust. Samas on internetiajakirjanduse positiivseks küljeks, et seal kaasneb ajakirjaniku kirjutatud looga diskussioon artiklile lisanduvate kommentaaride näol. Kuid juhtub sageli ka, et artikli kommenteerijad unustavad diskussiooni algse põhjuse ja hakkavad lihtsalt üksteisega diskuteerima ning selline arvamustevahetus väljub ajakirjaniku kirjutatud loo raamidest.

Tiit Hennoste tunnustas Eesti uurivat ajakirjandust ja tõdes, et see on tunduvalt paremal tasemel kui põhjanaabritel soomlastel.

Noori tuleb jälgida

Ajakirjanduse vahendusel on teada noorukese Steni traagiline enesetapu lugu. Sellest juhtumist rääkis lähemalt noormehe tädi Sirle Kalma. Tema sõnum oli suunatud eelkõige lapsevanematele, kes peaksid väga tõsiselt jälgima, millega nende lapsed virtuaalmaailma sukeldudes tegelevad.

Noored  pole veel küpsed, et seista vastu mõjutustele, millega  virtuaalmaailm neid ohustab. Sirle Kalma pakkus lapsevanematele välja lahenduse, et arvutid ei tohiks kodus olla mitte lapse või noore privaatses toas, vaid hoopis kogu pere ühiselt kasutatavas ruumis. 

<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” align=”justify”>iii

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus