Hiljuti kutsus Jõgeva Ühisgümnaasium kokku järjekordse Jõgevamaa noortekirjanduse konverentsi. Seekordne konverents, mida korraldati juba neljandat korda, kandis nime “Märka ja aita”. Tehti kokkuvõtteid varem välja kuulutatud esseekonkursist ning kohtuti noortekirjaniku Diana Leesalu ja psühholoogi Kaia Kastepõld-Tõrsiga.
“Idee konverentsi korraldada tekkis meie kooli õpetajal Tiia Malmil, kellega lõid kampa ka kooli teised emakeeleõpetajad. See on koostöö vili, ülesanded jagame omavahel. Eesmärk on ärgitada õpilasi lugema ja loetu põhjal argumenteeritult oma mõtteid väljendama. Samas annab konverentsi korraldamine ja läbiviimine hea kogemuse ka neile õpilastele, kes seda teevad,” rääkis noortekirjanduse konverentside ajaloost ja eesmärkidest Jõgeva Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Inga Reinumägi.
Kohtumised ja esseed
Kui esimesel konverentsil oli kõne all Aidi Valliku looming ning kirjaniku endaga tutvuti video vahendusel, siis järgnevatel on olnud võimalus kirjanikega silmast silma kohtuda. Teisel korral oli külas Kerttu Rakke ning kolmandal Katrin Reimus. Seekord oli Jõgevamaa noortega kohtuma tulnud romaanide “Kaks grammi hämaruseni” ja “Mängult on päriselt” autor Diana Leesalu.
Korraldajate sõnul on saanud senised konverentsid alguse sellest, kui üheskoos mõtteid mõlgutama hakatakse, kelle looming parasjagu noori huvituda võiks. Seejärel alustatakse kirjanikuga läbirääkimisi, soetatakse tema raamatud ning läkitatakse need ka teistesse maakonna koolidesse. Siis saadetakse koolidele teated esseevõistluse kohta, mis vastava kirjaniku loominguga haakub. Tänavune konverentsi teema “Märka ja aita” eeldas kirjutisi üksinduse valust ja võlust, abi vajamisest ja selle palumisest, eluheidikutest, eneseks jäämisest jms. Kokku tuli 34 esseed ning kirjutajaid oli kuuest koolist: Jõgeva Gümnaasiumist, Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Puurmani Gümnaasiumist ning Pala, Laiuse ja Vaimastvere Põhikoolist. Need olid väga head tööd, huvitavalt kirja pandud, sügavasisulised ja mõtlemapanevad. Seda kinnitasid ka konverentsil ette loetud katkendid. Mõtlema oli kindlasti ärgitanud ka noore kirjaniku Diana Leesalu looming, mis on ühtviisi nii aus, vaimukas kui ka valus.
Päriselt ongi nii
Pärast Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsijate meeleolukat etteastet ning Jõgeva linnapea Viktor Svjatõševi sissejuhatavat sõnavõttu, mille järel kuulati noorte mõtteavaldusi esseedest, astuski oma lugejate ette Diana Leesalu. 25-aastane kirjanik leidis, et meelsamini istuks ta saalis kui oma kahe raamatuga kirjanikku etendaks, sest: “Kõige veidram asi on endast jutustamine”.
Põlvast pärit Diana Leesalu õpib praegu Eesti Maaülikoolis ning töötab samal ajal SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Tema kaks noorsooromaani on tulnud seni lugejateni läbi romaanivõistluste. Esimene neist — “Kaks grammi hämaruseni“ märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning ilmus aasta pärast raamatuna. Teine, pealkirjaga “Mängult on päriselt”, võitis noorsooromaani võistlusel esimese preemia ning ilmus 2006. aastal.
“Kaks grammi hämaruseni” räägib väikelinnast pärit Leletist, kelle elu pärast perekonnaliikmete hukkumist ja vastamata armastust allamäge veerema hakkab. Tüdruk satub alkoholi ja narkootikumide meelevalda ning tagatipuks teenimatult ka vanglasse. “Mängult on päriselt” kajastab murdeea valusid, laste ja vanemate omavahelisi konflikte, koolimuresid ja -vägivalda, üksindust, ükskõiksust jms. Need on tõetruud ja tõeliselt noortepärased raamatud, mille keelekasutuski just selline nagu päriselus. Päriselust on ka valud ja probleemid, ilma pead liiva alla peitmata, ja see võiks olla justkui hoiatuseks ühiskonnale. Ehk nagu ühes internetikommentaaris on keegi arvamust avaldanud: “Kurb on see, et tegelikult on see raamat nagu reaalne…Täiesti päriselulik ja kõik toimub siin julmas maailmas täpselt samamoodi…”
Sügavalt mõtlema panev oli ka katkend üsna uuest jutust, mida Diana Leesalu konverentsil osalejatele ette luges ja mida ta enda sõnul peale paari lähema sõbra seni veel keegi kuulnud ei ole. Seejärel tuli kirjanikul vastata veel mõnedele saalist tulnud küsimustele.
“Elamus on tugev, raputas korralikult läbi. See võiks olla lastevanematele õpetlik lugemismaterjal. Ei saa väita, et need asjad pole murettekitavad,” leidis pärast kirjanikku esinenud Tartu Ülikooli õppejõud ja psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs. Ta arvas, et põhjusi tuleks eelkõige otsida ajadefitsiidist. “Liigselt pööratakse tähelepanu saavutustele, need on tähtsad. Me justkui ei julge olla ausad, siirad, vahetud,” avaldas ta arvamust ning soovitas inimestel vahel tempot maha võtta, rohkem püsiväärtustele mõelda, julgeda aidata ja kui vaja, siis välja näidata, et oled nõrk.
Päeva lõpus tänati esseede kirjutajaid isikupärase loomingu ja mõtteavalduste eest ning konverentsipäeva korraldamist toetanud Jõgevamaa Omavalitsuste Liitu, Jõgeva linnavalitsust ja Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgruppi.
VAIKE KÄOSAAR
