Sügiseks paraneb Jõgeval kaugkütte varustuskindlus, sest Eraküte renoveerib 30 aastat vana soojatorustiku. Töödega on juba alustatud ning hiljemalt septembri alguseks saavad soojatorud korda ja kõnniteed uue asfaldikihi alla.
Erakütte Jõgeva osakonna juhataja Endel Variku sõnul on renoveeritava soojatrassi kogupikkus üle 1 300 meetri ja lisatööde hulka kuulub harutrasside ühendamine. Renoveeritav trass algab Eraküttele kuuluva katlamaja juurest Aia tänav 50 ning lõpeb Jõgeva kaubahalli juures. Kõnniteid taastatakse suuremas mahus, kui võrgutööd seda otseselt nõuavad. Nii ehitab Eraküte uusi kõnniteid koos sissesõitudega ligi 440 meetri ulatuses ning rajab kõnniteed ligi 50 meetri ulatuses ka harutrasside ühenduskohtadesse.
Jõgeva linnapea Aare Olgo kinnitusel on Eraküte olnud linnale hea partner. “Möödunud aastal avati renoveeritud katlamaja. See tähendas meie elanikele ligi viiendiku võrra väiksemaid küttearveid. Vana peatrassi väljavahetamine väldib lekkeid ja tagab linlastele parema keskkütte kvaliteedi,” rääkis linnapea.
Ka Erakütte juhatuse esimees Priidu Nõmm on rahul, sest kuigi projekti maht on suur, sujub koostöö linnavalitsusega kenasti. “Peame võrgutööde tegemiseks maha võtma 21 umbes 30 aastat tagasi torustiku peale istutatud puud,” ütles Nõmm, kinnitades samas, et kõik pärnad, kuused ja mägimännid asendatakse uutega ja enamasti istutatakse need maha võetud puude vahetusse lähedusse, et tulevikus ei peaks soojusvõrgutööde tõttu sama tööd tegema.
Jõgeva linnavalitsuse haljastuse peaspetsialist Taivo Paeveer ütles, et Virtuse eest võetakse maha 15 harilikku pärna ning kaks mägimändi ja riigigümnaasiumi juurest kaks harilikku kuuske ja kaks harilikku vahtrat. “Linna asemele istutatavad puud peavad vastama teatud nõuetele. Istik võib olla küll üle kahe meetri kõrge, kuid kui tüve läbimõõt on olematu, on sellise vitsa murdmine käkitegu. Selleks mõõdetaksegi istiku tüve läbimõõtu ühe meetri kõrguselt juurekaelast. Kolme- kuni neljasentimeetrise tüveläbimõõduga istik on juba piisavalt suur, et seda saaks linnahaljastuses kasutada,” rääkis Paeveer. Ta lisas, et harilike pärnade asemele tahetakse istutada läiklehised pärnad. “Läiklehised või ka suurelehelised pärnad on tunduvalt tugevamad ja praktiliselt ei haigestu pärna võrsesurma,” lisas ta.
Eraküte varustab soojusega aastaringselt 752 hoonet seitsmes Eesti linnas: Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kärdlas, Raplas, Tallinnas ja Valgas. Ettevõte haldab 73-kilomeetrist kaugküttevõrku (millest 54 protsenti on eelisoleeritud) ja opereerib 18 katlamaja, millest kaheksa toodavad soojust kaugküttevõrkudesse ning kümme on lokaalkatlamaja.
MARGE TASUR
