Möödunud laupäeval teoks saanud üle-eestiliste muinsuskaitsetalgute raames tehti talgutöid ka mitmel Jõgevamaa muinsuskaitseobjektil. Luua lähedal asuvatesse Ehavere vesiveski varemetesse kogunes talgulisi küll oodatust vähem, ent sellele vaatamata tehti seal ära päris suur töö.
Seitse täiskasvanud talgulist ja üks allameetrimehest moraalne toetaja tegid muinsuskaitsealustes vesiveski varemetes mitmesuguseid heakorratöid: puhastasid müüre mädanenud puitosadest, tassisid kokku ja põletasid varemetes vedelevaid puunotte, puhastasid varemete ümbrust võsast ja mahalangenud puudest. Kuigi tööd oleks samal objektil veel palju, said senini üsna räämas seisnud varemed siiski natuke siledama näo.
„Samal objektil võiks veel mõne talgupäeva teha,“ arvas talgutel osalenud muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektor Sille Raidvere. „Silumist vajaksid ka varemetes olevad kivihunnikud. Kui pind sile, on seda võimalik ka hooldada.“
Mis veskist säilinud kivimüüridesse puutub, siis need vajaksid pealt tsementvööga või muul viisil kindlustamist. Veskiliste hobuste jaoks mõeldud talli poolpõlenud jäänused teisel pool teed tuleks aga lammutada.
Omal ajal Luua mõisale kuulunud Ehavere vesiveski on kuulsa eesti arheoloogi, akadeemik Harri Moora sünnikoht. Talgupäeva alguses käisid talgulistele jõudu soovimas ja veski ajaloost kõnelemas Harri Moora poeg Tanel Moora ja tütar Reet Ligi. Samuti arheoloogina eesti teadust rikastanud Tanel Moora jutustas, et algul rentis tema vanaisa vesiveskit Luua mõisalt ning tsaariajal ta rentniku seisusest välja ei pääsenudki. Eesti Vabariigi algusaegadel arvati Ehavere veski nende veskite nimekirja, mis oleks tulnud hävitada: veski tarvis ülespaisutatud jõgi ohustas nimelt mõisamaade jagamise tulemusena rajatud uustalude heinamaid.
Vanus päästis
„Õnneks hakkas vastu võetud uus veskiseadus töötama vanaisa kasuks,“ ütles Tanel Moora. „Seadus ütles nimelt, et teatud piirist vanemad veskid tuleb säilitada ja kuna vanaisal õnnestus Riia arhiivist leitud dokumentide põhjal tõestada, et Ehavere veskit on esimest korda mainitud juba aastal 1570, siis jäigi veski alles.“
Et kõrget rendimaksu tasuda, rajas Tanel Moora vanaisa viljaveski juurde ka sae- ja villaveski ning puutöökoja. 1930. aastal valminud betoonist veskitammi paigutas ta, piltlikult öeldes, oma viimased rahad. Et Taneli isa Harri oli valinud teadlasetee ning onu Edgar oli külge saanud viinavea, pidas vanaisa 1937. aastal paremaks veski maha müüa Laatrest tulnud Eliase-nimelisele mehele.
„Et veski oli juba müüdud ja minust poleks ka selle paiga hooldajat olnud, ei hakanud ma neid maid Eesti Vabariigi iseseisvuse taastades ka tagasi taotlema,“ ütles Tanel Moora. Nüüd ongi veskitalu maa riigi omandis. Veski, mis veel 1960. aastatel tegutsenud oli, on osalt lagunenud ja osalt lammutatud. Vooremaa möödunud aasta 25. mai numbris ilmunud artiklis väitis koduloohuviline geoloog Arvi Liiva, et Ehavere veski põles 1998. aastal. Nii Tanel Moora kui ka Luua Metsanduskooli endine õpetaja, kodu-uurija Linda Põder vaidlustasid selle väite.
„Ma olen igal aastal vähemalt kaks korda siin käinud ja ma ei tea, et siin nii suurt tuld oleks olnud, mida saanuks tulekahjuks nimetada,“ ütles Tanel Moora.
Tuleb ka tähis
Küll aga on õigustatud Arvi Liiva ja paljude teiste mure selle pärast, et akadeemik Moora sünnikoht on praegu tähistamata: kunagi veski seinal olnud mälestustahvel on hävinud.
„Loodan, et paik saab peatselt jälle tähistatud. Nii veski ajalugu kui ka Harri Moora sünnikoha lugu käsitlevad tekstid soovitasin koostada Tanel Mooral,“ ütles Sille Raidvere. Tulevasele infotahvlile sai talgupäeval kohtki valmis vaadatud.
„Tänan Ehavere talgupäeva eestvedajat, Palamuse rahvamaja juhatajat Valdi Reinast ja Palamuse segakoori 6 Õuna liikmeid, kes moodustasid talguliste enamiku!“ ütles Sille Raidvere.
Tema sõnul toimusid muinsuskaitsetalgud laupäeval veel mitmel pool Jõgevamaal: Palal korrastati mõisaparki, Tormas mõisa ait-kuivati ümbrust, Põltsamaal Uue-Põltsamaa mõisa parki ja saksa kalmistut, Saarel Teises maailmasõjas hukkunute ühishauda ja muinasaeda ning Tabivere vallas arheoloogiamälestist, mis asub Kõrenduse külas.
iii
RIINA MÄGI
