Järg 13. juulil ilmunud osale
Pühapäeval, 28. novembril oli jälle Kaareperes pidu. Oli “raadiokontsert, maskid ja tants ning näidend. Maske oli tükki 20 ja väga kenad. I auhind 700 Mrk, võitis indiaanlane, II auhind 500 Mrk, võitis kirik, III auhind 300 Mrk, võitis neegri sõjamees.”
Pühapäeval, 5. detsembril toimus Palamuse Lauluseltsi 57. aastapäeva pidu “…väga ajakohase eeskavaga. Pidu oli väga kena. Mängiti operetti “Silva”, täitsa vahva.”
13. märtsil 1927 oli pidu. Kus, ei ole kirjas, kuid tähelepanu väärib, et jälle näitemänguga: “Pidu oli väga kena, iseäranis näitemäng meeldis. Oli “Naine, kes tappis”. Selle sarnast ei ole veel siia ajani mängitud.”
Ka lihavõtte teisel pühal, 18. aprillil, oli jälle kusagil pidu näitemänguga. Seekord mängiti “Ronga isa”.
Laupäeval, 28. mail oli “kokkade kursistide pidu seltsimajas.”
Ei olnud tülinorija
Nagu kombeks tänapäevani, oli jaanipäeval, 24. juunil 1927. aastal surnuaiapüha Palamusel: “Põder ja Aus tulid meile, et sõidame [jalgratastega] Palamusele [kabelipühale], ja kohe kuidas räägitud, nii ka tehtud. Läksime mõisa, meier tuli ka. Palamusel sain paljude tuttavatega kokku ja lubasin Roela pidule sõita.” Tegelikult Roela ei läinud, tulid hoopis koju ja siis “läksime Volli ja Sarneti poisiga Tormi metsa pidule. See pidu ei olnud asi. Väga räbal, noriti minuga tüli, tulin Juhannaga ära.” Et tülide ja norimiste korral soovis Rudolf pigem taanduda kui sõnasõjast või koguni löömingust osa võtta, ilmneb päevikus mitmes kohas. Nii näiteks kirjutab ta, et käis pühapäeval, 15. augustil 1926 Varbevere peol: “… kuidas alles poisid kiskusid. Oli midagi hirmsamat, mis olla võis. Üks mees, ma tema nime ei tea, sai mitu noahaava. Oli üleni verine. Teisa oli ka veel, kes olid pussitada saanud. Tulin pidult tulema, läksin Elfriidet saatma.”
Pühapäeval, 29. jaanuaril 1928 Palamusel Lauluseltsi aastapäeva pidu. Rudolf, Piiri Volli ja Langi Ats läksid koos peole.
Loomulikult oli ka 1928. aastal jaanipäeval kabelipüha Palamusel. Hiljem Velskrite pool palju külalisi.
Eelmise sajandi 20. aastatel saabus Eestimaale raadio. Kui 1921. aasta sügisel demonstreeriti Eestis esimest korda raadioaparaati, siis esimene saade läks eetrisse 1924. aasta 11. mail Haapsalust, kus raadios esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. Pikemad katsesaated Tallinnast toimusid 1925. aasta septembrist kuni märtsini 1926. Regulaarse ringhäälingu alguseks loetakse aga 18. detsembrit 1926, mil alustas tööd Kopli raadiojaam Tallinnas. Saated toimusid igal õhtul kella 6-9. Nagu kirjutas ajaleht Postimees 30. oktoobril 1926, oli selleks ajaks Eesti üles pandud 1500 raadioaparaati.
5. detsembril kirjutas Postimees pikemalt eelseisvast raadiojaama avamisest. Sel puhul märgiti, et raadioabonentide arv on juba 2000. Täpsustuseks lisati, et just maal on palju aparaate. Näitena nimetati Mustveed kuue raadioga ja Paides tegutsevat raadioklubi.
Ka Rudolf Velskri päevikus on veidi juttu raadiost. Jääb mulje, et raadio pakkus Kaarepere rahvale huvi juba raadioajastu alguses. Eespool sai märgitud, et 28. novembril 1926 oli Kaareperes pidu, mille üheks osaks oli raadiokontsert. Järelikult sai see tulla mingist saatjast, mis töötas enne regulaarset, st Kopli saatejaama. Raadiokontserti kuulati vallamajas ka 13. detsembril. Laupäeval, 19. märtsil 1927 kirjutas Rudolf: “… jäin raadiot kuulama, päris kena on kohe see riistapuu.”
Niinimetatud külapidusid, kus põhitegevuseks oli tantsimine, toimus tihti. Kord siin, kord teisal. Käidi ka tähtpäevadel mööda küla või siis lihtsalt sõprade pool aega veetmas. Üldiselt olid harvad need nädalavahetused, kus kusagil ei käidud.
24. juulil 1926: “Õhtul läksin Lepikule. Hakkasin tagasi tulema, Ats tuli vastu ja läksime Kaasiku uue maja juurde, sääl sai nalja tehtud.” Tantsupeod toimusid Piiril, Prossal, Murru pool, Kaasikul, Jaani pool, Mägi pool, Traksi pool.
21. novembril: “Olin poodis abiks kuni seitsmeni, siis läksime Prossale tantsima Piiri Volli ja Atsiga. Prossa tants meeldis, et sääl hea keelpillide muusika oli.”
24. novembril: “Piirile tulid kõik sandid kokku, sääl sai nalja, seda peab ütlema. Maskeerituid oli väga palju, mõni harv, kes ilma maskita oli.” 19. detsembril tants jälle Traksi pool, (27. dets.) Salu pool Pikkjärve mõisas. 31. detsembri “…õhtul tuli Volli meile, et läheme õnne valama. Mina hakkasin veel habet ajama. Siis tuli Lang oma pojaga meile, liiter taskus ja hakkasid uut vastu võtma ja vana aastat ära saatma. Meie läksime Langile ja Alma oli ka sääl. Sealt seltsis Traksi poole, pidi olema õnne valamine, aga ei midagi. Sealt edasi Kolli poole. Seal sai vana mööda saadetud ja uus vastu võetud, õnne valatud ja õnne soovitud. Kui kõik naljad tehtud, tulime kodu.” 5. veebruaril 1927 Langil tants. Poisse tuli ka Kassiverest ja Ausist, hobusega. Siis oli poisse palju. Pidu oli väga kena. Tantsuks mängisid keelpillid. Järgnesid tantsupeod Nurga talus, Pikkjärve mõisas Salu pool, kuhu “Läksime Atsiga. Trehvasin veel [ajateenistusest] sõjavenda Roosenbergi, va lõbus poiss, võtsime seltsis soru ära.”
25. veebruaril Traksi Katta pool sünnipäev, 5. märtsil Kassinurme mõisas pidu-maskeraad, 12. märtsil Piiril tants, 17. aprillil, lihavõtte pühal, Krentsu, Ausa ja Langi pool “mune otsimas”, 24. aprillil Langil pidu ja Endla sünnipäeva puhul tants, jne. 10. novembri “Õhtul kodu tulles pidasin kindla nõu sandiks minna … Tegin ennast naisterahvaks. … Käisime Langil, Krentsul ja Piiril. Pärast läksime veel Visusti mõisa, Ilvese pool oli tants.”
8. jaanuaril 1928 toimus pidu Naval. Ühest Naval peetud peost, mille korraldas Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Nava osakond, on alles nn. amorpostiga saadetud postkaart pidu korraldava organisatsiooni templiga. Kaarte saadeti peo ajal üksteisele nn. postiljoni vahendusel, et tagada kirja saladus. “Aadressiks” oli rinda kinnitatud number. Kõnealusele kaardile on näiteks kirjutatud nr 163 ja tekst: “Teie olete jumalik meesterahvas.” Et asi oleks põnevam, jäeti sageli saatja number või nimi kirjutamata.
Tihti käidi ka sõpradel külas, millega kaasnes kaardimäng, vahel ka lauamängude mängimine ning õlle või viina võtmine. Järgnevalt mõnest sellisest juhust.
Pühapäeval, 31. oktoobri õhtul oli Lepikul kaardimäng. Koju jõudis kella 10-neks. Laupäeval, 11. detsembri “õhtul tulid Volli ja Visnapuu siia. Mängisime kaarte kuni kell
Rudolf Velsker on oma päevikus kirjutanud loomulikult ka noorte omavahelistest suhetest, sõprusest ja arusaamatuste klaarimisest.
Lühidalt Velskrite suguvõsa saatusest
Oskar Velsker (s.1887) arreteeriti detsembris 1944, suri Vorkuta vangilaagris 1947. Aliide (sünd. Alice, Mathilde) Velsker (s. 1888) küüditati Novosibirski oblastisse, kus sai augustis 1951 välgust surma. Poeg Erich Velsker (s.1912) pääses küüditamisest, suri 1977, maetud Palamusele. Rudolf (1903–1944) ja Hilda Velsker (1905–1996) pidasid Torma Jaama (Voorel) postijaamas ühistu kauplust, seejärel üle tee Ambrosiuse kõrtsis oma kauplust. Neil on kaks poega, siinkirjutaja Kalle (s. 1935) ja Raivo (s. 1942).
i
KALLE VELSKER
