Joosep Toots kartis, et tema “müristajal” polnud Tamasseri rauda. Lugu algas teatavasti sellega, et Toots oli võitnud Lible korraldatud loosimisel püstoli, mille ta kohe suureliselt “müristajaks” tituleeris.
Sõnum levis järgmise esmaspäeva hommikul koolimajas suust suhu ja läks laiali nagu kulutuli. Tootsist sai isegi tolle päeva kangelane ning kõik tahtsid näha tema imelikku sõjariista. Toots ise sai oma tähtsusest väga hästi aru, pidas ennast ka sellele vastavalt ülal ja kordas alatihti: “Jah, poisid! Varsti te mind enam ei näe. Mis mul nüüd viga minna ja punanahkasid maha plõksutada.”
Peale tundide lõppu lubas Toots oma “müristajast” ka esimese paugu teha. Kes tahtis, võis vaatama jääda, kes ei, võis koju minna. Araverelisi ta aga hoiatas, et tema “müristaja” pauk olevat nõndasama kõva kui suurtükipauk ja kostvat kahekümne versta taha. Nõnda oodati siis pikisilmi tundide lõppu.
Kannatajaks jäi kirikumõisa rentnik
Siis jõudis see hirmus silmapilk kätte, Toots läks sammu kümme edasi, jäi siis seisma, sirutas laetud sõjariista välja ja hüüdis hirmsat nägu tehes:
“Sure, koer!”
Iga silmapilk pidi mürakas tulema, aga ei tulnud.
“Kas ei lähe lahti?” julges üks pealtvaataja küsida.
“Ei, miks ta ei lähe. Aga põrgu teab, sel püstolil ei ole vast Tamasseri rauad ja nüüd ma arvan, et ehk läheb lõhki.”
Ei hakka siinjuures kordama, millise ohutu uue laskmisviisi Toots leiutas ja mille tulemusel koos pauguga ka kirikumõisa sauna aken klirisedes puruks lendas ning varsti läbi katkise aknaruudu määratu suur rusikas nähtavale tuli. See oli kirikumõisa rentnik, kes oli parasjagu saunas toimetanud, kui laeng läbi akna sisse prahvatas. Ta oli näost punane nagu liiasti põletatud telliskivi ja käratas: “Te kuradi hinged! Te tapate inimesi! No ütelge mulle jalamaid, põrssakari, kes see laskja oli?”
Kohkunud mehikesed vaatasid Tootsi poole, kes hoidis end rentnikust aukartlikus kauguses.
“Ma arvasin esiti, et Tamasseri rauad on.”
“Ise oled sa Tamasser. Ma tahan selle Tamasseri sulle …lüüa.”
Pole vist raske mõistatada, millist kohta Tootsi kehas kirikumõisa rentnik nende kolme punkti all mõtles ja miks kirjanik selle välja kirjutamata jättis.
Mida Tamasseri raud tähendab
Mida Damaskuse teras ja sellest tuletatud Tamasseri rauad endast kujutasid?
Keskajal koos Idamaadega kaubavahetuse elavnemisega ning eriti ristisõdade ajal levisid laialt teated imelistest Damaskuse terasest valmistatud sõjariistadest: mõõkadest, saablitest, nugadest ja odaotstest. Neile tapariistadele omistati sageli lausa imepäraseid omadusi: nad paindusid, kuid ei murdunud; nad ei kaotanud vastu raudrüüd põrkudes oma teravust. Levisid jutud, et sellise mõõgaga oli võimalik katki raiuda püssitoru ja isegi õhus vabalt hõljuvat juuksekarva. Üks lihtsam seletus Damaskuse terasest sõjariistadele oli, et need on valmistatud mitmesajast kokku joodetud erineva süsinikusisaldusega kihist.
Tänapäeval on püütud kaasaegseid uurimismeetodeid rakendades lahendada Damaskuse terade saladust, kuid ilma lõplikult rahuldava tulemuseta. Nüüdseks on küll teada, et Damaskuse terade algne kodu oli tegelikult India ja nende keemilises koostises oli peale raua ja süsiniku veel vanaadium ja teised terase omadusi parandavad elemendid.
Et torud tulistamisel ei lõhkeks
Damaskuse terase olemusest on tuletatud ka tulirelvade puhul kasutust leidnud nimi Tamasseri rauad. Teatavasti oli tulirelvade esialgseks laskemoonaks suitsuga ehk nn must püssirohi. Võrreldes nüüdisaja sõjanduses pea eranditult kasutatava suitsuta püssirohuga oli musta püssirohu põlemise ehk plahvatuse kiirus tunduvalt suurem. Et tolle aja püssirauad ja suurtükitorud ei olnud kuigi tugevast materjalist, siis juhtus küllaltki sageli, et torud tulistamisel lõhkesid, mille tagajärjel laskurid hukkusid.
Eks sellest oli ka Toots nähtavasti kuulnud ja seda ta kartiski oma “müristaja” proovimisel. Õnnetuste vältimiseks hakati kahuritorusid esialgu koguni tugevate köitega kinni mähkima. Püssi- ja püstolitorude puhul aga võeti kasutusele Tamasseri rauad. Selle valmistamiseks mähiti kõvast terasmaterjalist toru ümber kiht kihi haaval raudtraat, mis sepistati kuumtöötlemisel terastoru ümber. Sealjuures keriti kõige paksem kiht raua kõige ohtlikuma tagumise osa ümber, kus põhiline osa püssirohu plahvatusest toimub.
i
ARVI LIIVA
