Erametsandusspetsialistidega mõned aastad tagasi Soome metsamehi külastades võttis üks mu kolleegidest erametsades nähtu tabavalt kokku: “Soomes kasvatatakse metsa, meil mets lihtsalt kasvab.” Ja nii oligi – Soomes jäid silma hästiuuendatud raielangid ja harvendatud noored metsad, meil domineerisid hooldamata lehtpuupadrikud. Põhjanaabrid on aastad metsakasvatusse aktiivselt panustanud, meil on erametsades puude kasvule kaasaaitamisega vähem tegeletud. Siiski ei ole põhjust pessimismiks.
Lisaks sellele, et üha rohkem näebki hästikorrastatud erametsi on ka tuleviku osas oodata positiivseid arenguid. Nimelt näeb riigikogus 2011.aastal heakskiidu saanud metsanduse arengukava ette nii hooldusraiete kui metsauuenduse mahu olulise suurendamise (harvendusraiete pindala peab isegi rohkem kui kahekordistuma). Kuna miski ei juhtu iseenesest, pannakse nende eesmärkide saavutamisele ka riigipoolne tugi alla.
Toetusega mets korda
Euroopa Liidu toetusrahade abil on võimalik teha hooldusraieid, kasvava metsa laasimist, taastada kahjustatud metsa ja võtta ette samme metsatulekahju ärahoidmiseks. Olulisimaks võibki pidada tuge hooldusraiete tegemiseks – see on võte, mida metsaasjatundjad peavad peamiseks metsa tuleviku kujundajaks. Kuna hooldusraiest tekib müügiväärtuslikku puitu vähe, tähendab see metsaomanikule üldjuhul pealemaksmise kohustust.
Seetõttu on oluline, et euroliidu rahakotist makstakse toetust 160 eurot hooldatud metsamaa hektari kohta. Nimetatud toetuste taotlemise periood on kuni 16. oktoobrini.
Sügis toob kaasa ka teisi metsade hooldamiseks antavaid toetusi. Kuni 31.oktoobrini saab esitada taotlusi metsamaaparandustööde toetuse saamiseks. Selle abirahaga saaks korrastada vanad metsakraavid. Metsa uuendamise toetuse saamiseks saab Erametsakeskusele esitada taotluse kuni 19.novembrini. Siin tuleb aga silmas pidada, et uuendustöö peab olema tehtud enne toetuse taotlemist. Kuna toetusmeetmete rakendamist on plaanis jätkata ka tulevikus, saab siit kõrva taha panna, et kui näiteks teha metsaistutus tuleval kevadel, saaks nende kulude katteks ka hiljem toetusraha küsida.
Ja veel: kellel enda metsa kohta alusandmeidki pole, peaks tellima metsamajandamiskava. Selline plaan annab hea ülevaate metsast ning ka soovitused metsatöödeks. Erametsakeskusest saab kava koostamise kuludeks ka hüvitust (taotlus tuleb esitada hiljemalt 5. detsembriks).
Abi ka maksusüsteemist
Pikka aega oli probleem, et metsaomaniku tulusid maksustati sisuliselt kui käivet – maksuamet ei lubanud kuludesse kanda ei puidu saamisega seotud kulutusi ega ka hiljem metsakasvatusse tehtud investeeringuid. Juba aastaid tagasi muudeti seaduse rakenduspraktikat selliselt, et ka füüsilisest isikust metsaomanikul on raieks tehtud kulutusi võimalik metsamaterjali müügist saadud tuludest maha lahutada.
Lisaks hakkas sellest aastast kehtima seadusemuudatus, mis lubab kuludesse kanda kõik metsa majandamisega seotud kulud. Samuti on metsaomanikul nüüd õigus tulumaksu tasumise hetke kolme aasta võrra edasi lükata. See tähendab, et erinevalt senisest korrast ei pea metsaomanik raiest saadud tulule järgneval aasta 1. oktoobriks tulumaksu maksma, vaid järgneva kolme aasta jooksul saab puidu müügist saadud kasust teha metsamajandamistöödega seotud mahaarvamisi.
Tulumaksu suurus leitakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasult hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel.
Seega, kui metsaomanik sai puidu müügist kasu aastal 2012, siis juurdemakse suurus ilmneb hiljemalt 2015.aasta kohta esitatava tuludeklaratsiooni kaudu (ehk deklaratsioon, mis esitatakse 31. märtsiks 2016 ja mille alusel tuleb juurdemaksmisele kuuluv tulumaks ära maksta oktoobriks 2016). Oluline on küll teada, et kui metsakasvatustöö tegemiseks on saadud toetust, ei saa toetussumma poolt kaetud kulu müügitulust maha arvestada.
Metsi füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE) majandavatele inimestele oleks aga oluline meelde tuletada neile tulumaksuseaduses kehtivat erisoodustust: ümarpuidu müügist saadud tulu on neile kuni 2 877 euro ulatuses maksuvaba. Seega need FIE-dest metsaomanikud, kes sel aastal metsamaterjali veel müünud pole, saaksid aasta teises pooles nii mõnedki koormad puid veel maksuvabalt turule viia.
Metsaühistu – metsaomaniku esimene abimees
Eestis on üle 90 000 füüsilisest isikust metsaomaniku. Selge, et kõik nad ei saa olla metsaala asjatundjad, vaid vajavad professionaalset ja usaldusväärset abi. Metsaühistud kui metsaomanike endi organisatsioonid ja tulu mittetaotlevad üksused võiks olla omaniku jaoks peamised abistajad.
Lisaks sellele, et metsaühistutel on pikad kogemused metsaomanike aitamisel toetuste taotlemisel ja kõiksugu metsainfo jagamisel, on viimastel aastatel ühistud pakkumas metsaomanikele ka üha enam metsade majandamise teenuseid. Viies väikestelt metsaüksustelt saadavad tagasihoidlikud puidukogused ühiselt turule on ka väikemetsaomanikul lootus saada puidu eest turul pakutavat parimat hinnataset. Samuti on koostöö oluline metsatööde planeerimisel ja tegemisel – kui ühes piirkonnas ühiselt suuremad töömahud tagada, õnnestub teenust ka soodsamalt saada.
Metsa majandamist organiseeriv ühistu spetsialist saab aga kõigel toimuval pilku peal hoida: jälgida, et metsaraie ikka õiges kohaks oleks, et teid ja kraave ei lõhutaks, et kokkulepitud tähtaegadest kinni peetaks, et puidu mõõtmisel metsaomanik tüssata ei saaks jne. Ja ühistult saab abi ka uue metsapõlve rajamisel – metsataimede tellimine ühistute kaudu on viimastel aastatel üha rohkem tuure võtnud. Kuigi kevad veel kaugel, tuleks taimenappust arvestades juba sügiskuudel enda taimesoovidest ühistutele teada anda.
Muidugi võib metsaomanik ka kogu majandamisprotsessi ise ette võtta, aga ei saa siiski unustada, et tegemist on spetsiifilise ja eriteadmisi vajava valdkonnaga, mistõttu tasuks omada abistajat enda poolel.
Soomlased on enda metsad targa ja sihikindla töö abil hästi kasvama saanud. Töövahenditeks on ikka olnud asjatundjate (ühistud, metsaspetsialistid) usaldamine, aga ka riigipoolne järgiaitamine seal, kus kauge tuleviku nimel tehtava töö juures abi enim vaja on. Kui metsaomanikena pakutud abivõimalusi targalt ära kasutame, saame ka meie metsad kenasti kasvama ja ei peagi põhjanaabrite edusamme kadedusega pealt vaatama. Seega, metsi kasvatama!
Lisainfot erametsanduse, toetusmeetmete, maksuküsimuste ja metsaühistute kohta vaata ka www.eramets.ee.
i
JAANUS AUN, SA Erametsakeskus, juhatuse liige
