Delegatsiooni kuulusid koolidirektorid, õppealajuhatajad, õpetajad, samuti linnavalitsuse spetsialistid, kokku 29-liikmeline bussitäis.
Raplas uudistati Vesiroosi Gümnaasiumi, mis oli kunagi sama projekti järgi ehitatud nagu Jõgeva Ühisgümnaasiumgi, kuid mis nüüdseks on väljanägemiselt tundmatuseni muutunud.
“Ruumid on remondi käigus kohendatud, hoones on toimunud positiivne keskkonnamuutus ja erinevalt Jõgevast on Raplas ära kasutatud ka maja keldrikorrus,” rääkis Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain.
Mujal uuendused juba tehtud
Oluline on, et Raplas ehitatakse koolile ka eraldi spordihoonet juurde, kus päeval toimuvad õpilaste kehalise kasvatuse tunnid ja õhtul saab sportimas käia linnarahvas. “Ja mis veelgi huvitavam: neljakordse maja remont tehti ära koolivaheajal. See näitab, et nii kiiresti on võimalik ja õpilased ei pea terveks õppeaastaks mujale kooli minema,” selgitas Kalmer Lain.
Jõgeva haridustöö juhid tutvusid ka Pärnu tehnika- ja tööõpetusemaja ning õppenõustamiskeskusega. “Kuna ka meil oli siin päevakorras, et tuleks kahele koolile sisustada ja välja ehitada ühine tööõpetuse ja tehnoloogiaõpetuse kompleks, siis käisime vaatamas, kuidas see Pärnus toimib,” rääkis Lain.
Ka Jõgeval kasutavad kahe gümnaasiumi õpilased hetkel samu poiste tööõpetuse töökodasid, kuid selles valitseb suur ruumipuudus. Laini sõnul oleks vaja ühist klassi senisest paremate töövahendite ja palju suuremate ruumidega.
“Oleme mitmetes koolides vaatamas käinud, sest ka meie linna hariduse arengukavaga tuleb jätkuvalt tegeleda. Me nägime, et Pärnus on ühe piirkonna jaoks tehtud niisugune kahekordne tööõpetuse maja, kus käivad tunnis viie kooli õpilased,” rääkis Lain, et selliste reiside mõte on eeskätt Jõgeva inimestele näidata, missuguseid uuendusi on mujal tehtud. Siis ehk mõistetakse edaspidi paremini ka Jõgeva plaane.
Nõustamine neutraalsel pinnal
Jõgeva linnavalitsuse haridustöö peaspetsialisti Helle Kajaste sõnul oli seekordse väljasõidu eesmärk vaadata, mis teised omavalitsused on juba jõudnud ära teha, lootes, et nii poliitikutel, majandus- kui haridusinimestel tekib ideid, mida saaks ka kodus rakendada.
Jõgeva delegatsioon külastas ka Pärnu Õppenõustamiskeskust. “See toimib eraldi linnavalitsuse hallatava asutusena. Koolide sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid on nõustamiskeskuse palgal, kuid töötavad päeva esimesel poolel koolides ja on õhtupoolsel ajal ning graafiku alusel valves ka õppenõustamiskeskuses,” selgitas Kajaste.
Laini sõnul on see alternatiivne variant ka neile õpilastele või perekondadele, kes soovivad saada psühholoogi nõu, kuid mitte koolis, vaid neutraalsel pinnal.
“Ka mõned õpilased, kes mingil põhjusel ei täida koolikohustust, õpivad nõustamiskeskuses, kus on võimalik läbi viia individuaalõpet. Seal võivad nad saada jälle n-ö järje peale, et jätkata normaalset haridusteed,” kinnitas Lain.
Jõgeva delegatsioon külastas ka Pärnu linnavalitsust, kus abilinnapea Jane Mets ja haridusosakonna juhataja Andrus Haugas oma tegemistest rääkisid. Pärnus on ka mitmeid huvikoole ja erakoole. Haridusosakonna juhataja tõi ühe probleemina välja Pärnu linna ja teiste omavalitsuste vahelise arvlemise huvikoolide osas. Nimelt käib ka Pärnu huvikoolides hulgaliselt õpilasi väljastpoolt Pärnu linna ning siiani ei ole kokku lepitud kindlat rahastamissüsteemi. Selle probleemiga tegeldakse.
Jõgeva võib saada ka uue koolimaja
Samas pole esialgu sugugi välistatud, et Jõgeva linna praegused koolimajad hoopis lammutatakse ja nende asemele korralikud uued hooned ehitatakse, mis ka 100 aasta pärast noori haridusetemplina teenida võivad.
“Kui volikogu võttis hariduse arengukava vastu, siis käis sealt ka see mõte läbi, et sel juhul ollakse kergemini nõus isegi koolide ühendamisega, kui ehitatakse täiesti uus kool, luuakse uus keskkond. Nii et ka see mõte pole veel maha maetud, rääkimata sellest, et kui me tahame oma raamatukogu renoveerida, siis miks mitte ehitada kõik ühte kohta kokku ning ikka sellise mõttega, et nii raamatukogu kui spordihoonet saaksid kasutada nii õpilased kui ka kogu linnarahvas,” selgitas Kalmer Lain.
Kahe Jõgeva kooli ühinemist Kajaste sõnul hetkel aktiivselt ei arutata. “Ootame ära, millised tingimused esitab haridus- ja teadusministeerium gümnaasiumidele, sest praegu on ministeeriumis päevakorral uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmine,” lubas Kajaste.
Niisiis ootab Jõgeva linn ministeeriumi selgeid juhised, millisena Eesti riik oma koole edaspidi näeb. “See info, mis seni on välja antud, et gümnaasium tuleks põhikoolist eraldada ja teha n-ö puhtad gümnaasiumid, ei anna meile ka veel praegu riigipoolseid kriteeriume, mitu paralleeli peab olema või mis tingimustele veel gümnaasiumid peavad vastama. Võin küll ütelda, et aastal 2010 läheb Jõgeva linna piires nelja kümnenda klassi komplekteerimine raskeks, sest õpilaste arv väheneb. Kui eelmisel aastal moodustati neli 30 õpilasega klassi, siis tänavu saab see raske olema, sest põhikooli lõpetajate arv, kelle hulgast valida, on 50 võrra väiksem ja edasi väheneb see veel,” rääkis Kajaste.
Täna on selge vaid see, et gümnaasium on Jõgeval ka edaspidi olemas, kuid missugusel kujul, selgub edaspidi.
Väljasõit piiri taha
Kajaste kinnitusel on Rapla-Pärnu reisi kohta tulnud palju positiivset tagasisidet. “Meil olid ka majandusinimesed kaasas, kes ehituse ja renoveerimise teemal küsida ja ka tehtut hinnata oskasid. Kindlasti on selliseid väljasõite vaja, sest kui spetsialistid saavad ühesugust infot, siis on nad võimelised ka uute ideede tekkimisel ühtse meeskonnana töötama, oma valdkonnas kaasa rääkima,” kinnitas Helle Kajaste.
Kalmer Laini sõnul on Jõgeva linnas iga-aastane traditsioon kultuuri- ja haridustöötajate väljasõit piiri taha. “Leedus ja Soomes me oleme juba käinud, tänavu aprillis on kavas sõita Lätimaale Kuldigasse,” lubas abilinnapea.
JAANIKA KRESSA
