Eile toimus Mustvee Kultuurikeskuses mahukas uimastiennetuskonverents, kus räägiti seksuaalkasvatusest, narkoprobleemidest, uimastite iseloomust ning HIVi ja AIDSi nakatumisest.
Konverentsile oli kokku tulnud peaaegu saalitäis Jõgevamaa noori, alates kuuendat klassist. Vaatamata oma eale teadsid ka kõige nooremad konverentsil osalejad, kuidas nakatutakse AIDSi, millised mõjud on narkootikumidel, millised need välja näevad ning kuidas end suguhaiguste eest kaitsta.
Eksperdid rääkisid probleemsetest teemadest põhjalikult, tuues näiteid elust enesest.
Naistearst Minni Tarum pidas pooletunnise loengu seksuaalkasvatusest. Põhiliselt peatus doktor turvaseksi teemadel. Kuna seks noorte seas ammu enam tabuteema pole, tuleks nüüd rohkem tähelepanu pöörata sellele, et vältida soovimatuid rasedusi ja nakatumist suguhaigustesse. Enamik noori teavad, mis on kondoom ja kuidas seda kasutada, kuid siiski häbenetakse neid poest ise osta. Doktor Tarum julgustas noori kondoomi ostma ja kasutama.
Veel kõneles naistearst nõustamiskeskusest, kuhu noored võivad julgelt oma küsimustega pöörduda. “Eriti ootan just noormehi ja noori paarikesi, kellel puuduvad veel seksist selged teadmised ja kogemused,” tõdes doktor.
Noored on avameelsed
Lõuna politseiprefektuuri noorsoopolitseinik Marina Paddar rääkis narkootikumide mõjust ja sellest, mis juhtub tarvitajatega. Paddar kõneles 9-aastasest poisist, kes nitrolahusti nuusutamisest uimasena ennast kahtlastel asjaoludel põlema pani ning endale eluaegsed armid tekitas.
“See poiss häbeneb oma armistunud keha niivõrd, et ei julge kunagi nappide riietega või särgita käia,” rääkis Paddar.
Politseinik viis konverentsil viibijate seas läbi ka väikese katse, mida narkoreidide ajal kasutatakse. Nimelt pidid kõik saalis viibijad seisma püsti, panema silmad kinni, ajam pea kuklasse ning lugema mõttes kolmekümneni. Oodatult läbisid kõik saalisviibijad katse edukalt. Narkojoobes inimesel puudub õige ajataju ning uimas isik seisab selles asendis vaid 3-4 sekundit või hoopis mitu minutit.
Pärast loengut sõnas noorsoopolitseinik, et nii lühikesest ajast narkoprobleemidest rääkimiseks siiski ei piisa. Siiski tõdes Paddar, et tänapäeva noored on küllalt ausad ning räägivad oma probleemidest ja uimastite tarvitamistest küllalt avameelselt. Veel lisas ta, et pole olemas halbu lapsi, vaid on halvad kasvatusvõtted.
Narkokoer tutvustas oma tööd
Noortele tutvustati ka narkokoera tööd ning selleks puhuks olid politseinikud Marina Paddar ja koera juht Aleksandr Romanenko kaasa võtnud abilise, kelleks oli 6-aastane labrador Jenny.
Romanenko hakkas Jennyt treenima, kui koer oli seitsme kuune. Kohapeal pandi Jenny proovile. Koerajuht pani ühe neiu kotti eseme, mis oli kergelt narkootilise ainega koos. Jenny pidi seitsme noore hulgast üles leidma isiku, kelle kotti narkootiline aine pandi. Koer sai ülesandega perfektselt ja imekiiresti hakkama.
Sadala Põhikooli tüdruku Marianne Milrevitši sõnul pole nende koolis ega ümbruskonnas narkootikumidega probleeme olnud. Veel lisas tüdruk, et loengust oli kohalviibijatele kindlasti kasu.
“Enamikke asju me juba tegelikult teadsime, neist on juttu olnud inimeseõpetuse tundides ning ka mitmetel koolis peetud loengutel,” kinnitas tüdruk, kuid lisas, et konverents oli huvitav, õpetlik ja vajalik.
iii
EILI KOITLA
