Pool on puudu

Peaminister Andrus Ansip andis allkirja dokumendile, mis kinnitab tehniliste uuringute tegemise, et selgitada tuumaelektrijaama ehitamise tingimused, kaardistada huvid, vajadused ja võimalused.  See dokument on lähe probleemistiku lahtikirjutamiseks, asjaolude teadasaamiseks, juba tekkinud vastasseis on mõneti kunstlik ja kindlasti üle paisutatud.  Selle mastaabiga probleemi tulebki sügavuti käsitleda.
 
Tuumaenergeetika kasutamine on täna meil selliseks teemaks saanud tänu sellele, et meie praegu kasutatav energeetikainfrastruktuur on amortiseerunud.  Praegu on selle valdkonna asjatundjate pilgud suunatud aastasse 2015, see on aasta, kui Eesti elektritarbimine eeldab, et selle tootmisvõimsus oleks vähemalt 1600 megavatti.  Täna elektri tootmiseks kasutatavatest seadmetest on siis veel kasutuses kaks ? Narva elektrijaama renoveeritud plokid koguvõimsusega 430 megavatti.  Eesti Energia kavandab veel üht plokki, mis lisaks võimsust 250 megavatti.  Seadusandja heatahtlikkuse korral on võimalik, et praegu ainult soojust andvatest katlamajadest hakkab lähema kümne aasta jooksul ka elektrit saama ? gaas ja taastuvad kütused võivad aastaks 2015 anda juurde parimal juhul 300 megavatti.  Märkimist vääriv koguvõimsus seega pisut alla tuhande megavati.  Vajadus jätkuvalt 1600 või isegi pisut rohkem.  Tänastest otsustest lähtudes jääb vähemalt pool puudu.
 
Lihtne oleks öelda, et tuleks rohkem põlevkivi ja gaasi põletada, siis saavutamegi soovitu.  Paraku on nii, et juba sel talvel saime aimu, et gaasi tarnekindlus on  küsitav, lisaks on Venemaa teatanud, et läheb perspektiivis gaasimüügil üle maailmaturu hindadele.  Põlevkivi meil on, ja seda võiks põletada, kuid süsihappegaasi emissiooni kasvatamine toob suuremad saastetasud, mis suruvad põlevkivienergeetika vastu maad.  Keskkonnamaksude strateegia  pole praegu küll veel lõpuni selge, kuid selge on see, et ka põlevkiviriske on vaja hajutada.
 
Meil kehtivas elektrimajanduse arengukavas on kirjas, et riik peaks praegu edasi minema kas põlevkivi või gaasienergiaga, kuid seda kava uuendatakse iga kolme aasta tagant.  Meil kehtib ka kütuse majanduse ja energeetika arengukava, see ütleb, et valitsus peab tagama, et siseriiklikud vajadused oleksid kaetud kodumaiste võimsustega.  Dokument ei ütle, et energiat tuleb toota Eestis, kuid varustus peab olema kindlalt tagatud. 
 
Etteheide, et valitsus ei tee selles küsimuses koostööd parlamendiga, ei ole päris õige, kuna ka parlamendi enda koostöö valitusega ei ole kiita.  Balti assamblee keskkonna- ja energeetikakomisjon koos Põhjamaade vastava komisjoniga on seda teemat Vilniuses arutanud jaanuari lõpus, kolme riigi esindajad käisid ka Ignalina jaamas, selle teemaga juba tegeldakse. 
 
Ma pean Balti peaministrite lepet, ja selle teemaga tegelemist tervikuna õigeks, sest elektrienergia tootmisvõimsust jääb 2015. aasta kavade valguses kindlasti puudu.  Probleem on kirjeldamata ja lahendamata, ministrid on ametis keskmiselt kaks aastat ja ei julge reitinguhoidmise tuhinas strateegilisi otsuseid teha.  Balti ja Põhjala riikide koostööd tuleb edendada, sest paremat plaani lihtsalt ei ole.  
 

Ants Pauls,
Riigikogu liige, Res Publica