Lepingule alla kirjutanud omavalitsused avaldavad Tartule toetust kultuuripealinnaks kandideerimisel, samuti võeti endale kohustus teha Tartu linnaga igakülgset koostööd kultuurilinna projekti ettevalmistamisel. Koostööd lubatakse teha ka programmi ettevalmistamisel ja elluviimisel. Tartu omakorda kavandab toetust avaldanud linnadele 2011. aasta kultuurilinna programmis olulise rolli.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles et nemad toetavad Tartut eelkõige seepärast, et selle linnaga tehakse koostööd pidevalt nii kultuuri- kui haridusküsimustes. ?Tartu on ka kultuuripealinnaks sobivam kui mistahes teine Eesti linn, seal on kultuuritraditsioon läbi aegade väga tugev olnud. Mulle meeldib Tartu kultuuripealinna kontseptsiooni juures väga see, et Tartu tahab tutvustada mitte ainult oma linna, vaid tervet piirkonda,? rääkis Aiaots. Tema sõnul saaks Põltsamaa linn omakorda pakkuda külastajatele suveüritusi ning tutvustada turistidele ajalooväärtusi. “Saame tutvustada end ka muusikute ja kultuuritegelaste kaudu, ühesõnaga pakkuda kõike, mis meil olemas on,” sõnas Põltsamaa linnapea.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev ütles, et paratamatult kuulub Jõgeva linn Tartuga ühte kultuuriruumi, seda nii majanduslikult kui kultuuriliselt, ning koostööd tehakse pidevalt. ?Tartu linn on teinud väga mõistliku ettepaneku, sest kaasab projekti ka ümberkaudsed linnad. Iga linn saab pakkuda välja ka oma suuremaid kultuurisündmusi,? ütles Svjatõ?ev. Tema sõnul saab Jõgeva linn seeläbi laiemale avalikkusele tutvustada näiteks Alo Mattiiseni muusikapäevi ning Betti Alverile pühendatud luulepäevi. Olulise kultuurisündmusena pakkusime Tartule välja ka Jõgeva Kunstikooli korraldatava eelprofessionaalse kunsti festivali. Rahvatantsukultuuri tutvustamisel saame samuti Tartuga koostööd teha,” ütles Svjatõ?ev.
Linnapea pidas oluliseks ka seda, et nõupidamisel osalesid 14 linna esindajad (Räpina ja Otepää linna esindas vallavanem), kes kõik tahavad omavahel koostööd teha. ??Koostöövanker” on juba lepingu allakirjutamisega käima lükatud, see ei ole pelgalt toetus kultuuripealinnale, vaid sügavam protsess,? ütles linnapea.
Jõgeva linna kultuuritöö peaspetsialist Valev Pärn lisas, et Tartu kultuuripealinna kontseptsioon tugineb sellele, et Eesti ei lõpe ära Ülemistel. Tema sõnul võidab Jõgeva Tartu kultuuripealinnaks saades palju rohkem, kui vastu suudab anda.
Euroopa Kultuuripealinna tiitlit aastal 2011 soovis saada neli Eesti linna: Tartu, Tallinn, Pärnu ja Rakvere. Pärast esimest hindamisvooru jäid kandideerima Tartu ja Tallinn.
Viimatimainitud linnad peavad kultuuriministeeriumi komisjonile esitama taotluse hiljemalt 15. märtsiks. Eesti valitsus annab hiljemalt detsembris Euroopa komisjonile teada, kas kultuuripealinnaks võiks saada Tartu või Tallinn või andma selle üle otsustamise õiguse Euroopa Liidu vastavale komisjonile. Euroopa Liidu komisjon langetab lõpliku otsuse 2007. aasta kevadeks.
Projekti koordinaator Hannes Astok ütles ajalehele Postimees, et leping on jätkuks senisele heale koostööle. Projekti esialgseks ettevalmistamiseks ja ürituste korraldamiseks aastal 2011 kulub esialgsete arvestuste kohaselt kokku rohkem kui 400 000 krooni.
Tartu on end tutvustanud linnana, kes on juba sajandeid olnud Euroopa kultuuripealinn Eestis. “Tartus on sündinud Eesti rahvusülikool ning esimene kutseline teater, esimene muuseum ja euroopaliku kunstihariduse keskus Pallas. Siin said alguse Eesti laulupeod ja rokkfestivalid, Tartus muutsid maailma teadust ja mõtlemist Baer ja Lotman, uuendasid kirjandust nooreestlased ja teatrit 1960. aastate vanemuislased,” võib lugeda kultuuripealinnaks valmistumise koduleheküljelt.
Projekti “Tallinn Eesti kultuuripealinnaks 2011” juht, kultuurimäned?er Peeter Rebane on aga veendunud, et ainuõige valik oleks Tallinn.
“Reaalsus on see, et Tallinnas on kultuuripealinnale vajalik infrastruktuur olemas ning siia on koondunud ka valdav osa Eesti kultuuriavalikkusest ja -tööstusest,” märkis ta. “Tartu võib olla küll heade mõtete linn, kuid 2011. aastal on Euroopa mõõtkavas Tallinn see linn, kes need head mõtted ka teoks suudab teha,” leidis Rebane, kes lisas, et kultuuripealinna üritustest Tallinnas saab tema arvates osa kõige rohkem publikut nii Eestist kui välismaalt.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusele nimetatakse iga liikmesriigi üks linn järjekorras Euroopa kultuuripealinnaks. Alates 2009. aastast nimetatakse kaks kultuuripealinna, et anda võimalus programmis osaleda ka 2004. aastal liitunud riikidel.
EVA KLAAS
