Rong jõuab Jõgevale teisipäeva keskpäeval ja peatub siin terve tunni. Rongi kunstilise juhi Arne Miku koostatud kavas löövad kaasa rahvusooperi solistid, koor, sümfooniaorkester ja balletiartistid. Kuulda saab tuntud ooperimeloodiaid, nagu avamäng, mustlaslaul ja Escamillo kupleed Bizet’ “Carmenist” (solistid Riina Airenne ja Jassi Zahharov), jahimeeste koor Weberi “Nõidkütist” ja Tomski laul T?aikovski “Padaemandast” (Jassi Zahharov). Operetinumbritest on kavas koor Straussi “Mustlasparunist” jne. Esitatakse ka tantsunumbreid ning lauldakse ühislaulu publikuga.
Sõna saavad rahvusooperi direktor ja Jõgeva linnapea ning ooperiproffide kõrval esinevad kohalikud laululapsed. Kontserdi ajal saab osta sooduspileteid Estonia ja Tampere Ooperi koostöös septembrikuus Tallinna spordiklubis Coral Club antavatele “Othello” etendustele.
Tallinnas turupäev
Jõgeva pole mõistagi ainuke koht, kuhu rong estoonlased viib: pühapäeval antakse kontsert Rakveres, Jõhvis ja Narvas ning teisipäeval lisaks Jõgevale Tartus ja Valgas. Selleks, et kunstiline kollektiiv otse rongilt lavale astuda ja esinema hakata saaks, liiguvad tehnilise külje eest vastutavad meeskonnad koos vajalike abivahenditega kontserdipaigast kontserdipaika omasoodu ja autodel.
“Raudteejaamad, kus kontserte anname, said mõistagi enne üle vaadatud, nii et ootamatusi ei peaks ette tulema,” ütles Rahvusooperi Estonia produtsent Mati Vaikmaa. ?Narvas, tõsi küll, ei võimalda piirijaama staatus üldse perroonil kontserti pidada ning seal läheme hoopis Aleksandri kirikusse.?
Kui kontserdirong on uudisasi, siis nn turupäeva on Estonia Tallinna rahvale korraldanud juba kahel aastal ning korraldab ka tänavu. See üritus saab teoks just täna. Turupäeva peetakse teatrimaja tagusel platsil, mis ongi endine turuplats.
?Turupäeva nimi on inspireeritud nii toimumiskoha endisest funktsioonist kui ka sõnast ?turundus?: päeva korraldamise eesmärgiks on ju vaatajaid teatrisse juurde tuua,? ütles Mati Vaikmaa.
Sama eesmärki kannab ka raudteejaamakontsertide sari: ega rahvusooper oma pikkadele traditsioonidele vaatamata väljaspool pealinna ülearu tuttav pole, sest erinevalt sõnalavastusteatritest on ooperil oma tohutute koosseisudega peaaegu võimatu teistes Eesti linnades külalisetendusi anda.
Sajas hooaeg
Tavalisest suurema aplombiga alustab rahvusooper oma hooaega sellepärast, et see on teatri sajas. Ning kuna teatri oma kodumaja on detsembrini remondis, tulebki “kära” teha kodunt kaugemal.
“Väljastpoolt näeb teatrimaja välja kena ja klanitud,” ütles Mati Vaikmaa, “aga sisse astudes võib võõras end kaameks ehmatada: saali kohal haigutab laest põrandani tohutu auk, millesse on püstitatud tellingud ja toed ning milles sõidavad ringi traktorid.”
Kui maja 15. detsembril “Tosca” etendusega taasavatakse, peaks saali akustika tänu mõnigatele ümberkorraldustele (istmed jäetakse tagantpoolt tekstiiliga katmata, ülemist portaali tõstetakse ja lavaesistele nn põskedele antakse teine kaldenurk) senisest parem olema. Teatri sisekujundusele püütakse anda aga originaalilähedasem ilme: hoone sõjajärgsed taastamistööd tehti ju kiirustades ning tolle aja maitsest lähtuvalt.
?Detsembrini on veel kolm kuud, nii et loodetavasti jõuab ehitaja oma töö õigeks ajaks lõpetada,? ütles Mati Vaikmaa. ?Ega taganeda tegelikult kuhugi olegi, sest detsembri etenduste pääsmed on juba kevadest saati müügil olnud. Kammersaalis algavad etendused, muuseas, varemgi kui suures saalis: 7. detsembril esietenduvad seal kaks Gian Carlo Menotti lühiooperit ?Telefon? ja ?Meedium?.?
Õnne siis rahvusooperile juubelihooaja alguse puhul ja tulgem kõik teisipäeval raudteeooperisse!
RIINA MÄGI
