Kui Maali koos Juhaniga raamatukokku jõudis, oli õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus kenasti lugemissaali riiulil paeltega kokkusõlmitud pappkastis pealkirjaga RT 1993. Aga selle seaduse sisu oli juba mitu korda muudetud. Nii hoiatas raamatukogu Valve ja küll tema juba teab.
Juhan uuris, mis siis maha võetud, mis juurde pandud. Valve otsis välja veel terve virna Riigi Teatajaid, kus muudatused sees.
Maali vaatas nõutult tiheda musta kirjaga valgeid vihikuid: ?Kulla laps, mismoodi ma selle sääduse siit kokku saan??
?Kääride ja liimiga,? oskaksid vana kooli juristid hüva nõu anda. Teatajast välja lõigatud muudatused tuleks vanasse teksti sisse kleepida, kuupäevad nende jõustumiste kohta juurde märkida ja kehtetud kohad läbi kriipsutada. Ja nii iga kord, kui riigikogus või valitsuses uus muudatus heaks kiidetakse. Tulevastele juristidele olla omal ajal õpingute käigus koguni seesugust juhatust antud, kuidas õigusakte ?a?uuris hoida? ehk siis neist kontrollseisus tekste koostada.
Maalilt ja Juhanilt, kellel on vaja mõnda seadust lugeda ehk vaid paar korda elus, oleks sellist oskustööd ebaõiglane nõuda. Neil on vaja seaduse terviklikku ja ajakohast teksti. Paraku paberile trükitud Riigi Teataja virnad seda pakkuda ei suuda ? ka usinalt pabereid lapates võib mõni seadusemuudatus jääda kahe silma vahele.
Eestis üle 750 seaduse
Meie riigi areng on olnud väga kiire ning see paistab välja ka seadusloomes. Täna kehtib Eestis üle 750 seaduse. Viimase kolme aasta jooksul on Eestis muudetud 85 protsenti seadustest. Ühe seaduse muutmisega kaasneb sageli ka mitme teise seaduse muutmise vajadus. Näiteks hiljuti vastu võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus muudab 85 erinevat seadust ja tunnistab kolm seadust kehtetuks.
Segadust tekitavad ka seaduste erinevate muudatuste jõustumise ajad. Pole harv juhus, et varem vastu võetud muudatus jõustub hiljem, kui hiljem vastu võetud muudatus. Selles muudatuste virrvarris on kodanikel raske orienteeruda.
Seaduste kleepimise lõpp
Siin tuleb nii tavakodanikele kui ka asjatundjatele appi elektrooniline Riigi Teataja ? internetis aadressil www.riigiteataja.ee asuv register, kus on kõigile tasuta kättesaadavad ametlikud ja terviklikud seadused iga ajahetke seisuga. Terviktekstid koostatakse kohe pärast muudatuste vastuvõtmist ja muudatuste jõustumise ajaks on kehtivad terviktekstid alati ka internetis avaldatud.
Seni jagati rahvaraamatukogudele ja kohalikele omavalitsustele igast Riigi Teataja numbrist kokku ligi 800 tasuta eksemplari. Alates 1. juulist lõpetati tasuta eksemplaride saatmine kohalikele omavalitsustele ja 1. jaanuarist 2006 ei saa tasuta paber-teatajaid enam ka rahvaraamatukogud. Kaks kolmandikku rahvaraamatukogudest on juba tänavu loobunud tasuta eksemplaridest, sest elektroonilises teatajas on niigi kõik see olemas, mis on avaldatud paberkandjal. Pealegi võtaksid paberteatajate pakid enda alla palju väärtuslikku riiuliruumi.
Elektroonilise Riigi Teataja kasutusvõimalusi ja otsingusüsteemi on rahvaraamatukogude töötajatele tutvustatud tasuta koolitustel ja kindlasti oskavad nad aidata ka Maalit ja Juhanit, kes mõnd õigusakti otsides raamatukogu poole pöörduvad. Küll ei maksa raamatukogust küsida juriidilist konsultatsiooni ? õigusliku probleemiga on õigem on pöörduda spetsialisti poole, sest raamatukogutöötaja pole enamasti jurist.
Kuidas seadust leida?
Vajaliku seaduse leidmiseks ei pea tingimata raamatukokku pöörduma. Igaüks, kellel on ligipääs internetile, saab kehtivaid seadusi lugeda endale sobival ajal. Uuringufirma Emor andmetel kasutab Eesti 6-74-aastastest elanikest internetti 54 protsenti ehk ligikaudu 648 000 inimest. Elektroonilisest Riigi Teatajast vaadatakse praegu seadusi ligi 6000 korda päevas.
Riigi Teataja veebilehelt www.riigiteataja.ee saab otsida seaduste, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste, Eesti Panga presidendi määruste ning Vabariigi valimiskomisjoni määruste ametlikke terviklikke tekste iga ajahetke seisuga kehtivas sõnastuses alates 1. juunist 2002. Teid huvitava dokumendi leidmiseks ei ole vaja kõiki lahtreid täita ? piisab, kui kirjutate pealkirja lahtrisse sõna või sõnaosa, mis sisaldub otsitavas seaduses, ja klõpsate nuppu ?Otsi?.
Otsida saab ka varem kehtinud ning riigikogus vastu võetud, kuid alles tulevikus jõustuvaid seadusi ning vaadata õigusaktide eelmisi ja järgmisi redaktsioone. Ettevõtjate jaoks on näiteks makse või raamatupidamist puudutavate seadusemuudatuste võimalikult varajane teadasaamine oluline ? see võimaldab eelarvet paremini planeerida. Näiteks täna kehtivat palgaseadust on juba muudetud, kuid muudatused jõustuvad 2006. aasta algusest.
Riigi Teataja algtekstide andmebaasis on kõik õigusaktid ja muud dokumendid, mis on Teatajas avaldatud trükituna või elektrooniliselt, sealhulgas ka kohalike omavalitsuste olulisemad määrused, ja liitumislepingud.
Eestis saab seadused tasuta
Eesti on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus kogu kehtiv õigus on nii laialdaselt tasuta kättesaadav. Samuti on haruldane see, et Riigi Teataja elektroonilised dokumendid on trükitud seadustega võrdse õigusliku jõuga, seega ametlikud.
Eesti oli 2002. aasta juunis esimene, kes käivitas autentsete elektroonilise õigusaktide väljaande. Sama aasta oktoobris avas õigusliku jõuga seaduste andmebaasi Suurbritannia.
Belgias on alates 2003. aastast õiguslikult siduvad vaid kolm paberkandjal kontrolleksemplari, kuid kogu seadusandlus on kättesaadav elektrooniliselt väljaandes Belgisch Staatsblad ? Moniteur Belge. Austrias ei ole paberteataja enam ametlik alates elektroonilise väljaande Bundesgesetzblatt kasutuselevõtust 2004. aastal. Prantsusmaal on alates 2004. aastast ametliku paberväljaande kõrval ametlik ka elektrooniline seaduste andmebaas, aga see ei sisalda kõiki paberkandjal avaldatud dokumente.
Terviktekste koostatakse õigusaktidest enamikus Euroopa Liidu riikides, kuid elektroonilises väljaandes avaldatuna ei ole neil õiguslikku jõudu. Samuti ei tehta seaduste ametlikke terviktekste sugugi iga muudatuse järel nagu Eestis, vaid siis, kui see tuleneb seadusest või vastavast otsusest.
Selline kasutusmugavus on paljudel juhtudel ka tasuline. Näiteks Ungaris koostatakse terviktekstid küll kohe pärast aktide muutmist, kuid selleks, et neile interneti kaudu ligi pääseda, tuleb osta CD-ROM, mis annab võimaluse lugeda teatud mahus õigusakte. Kui soetatud limiit on läbi, tuleb osta uus CD.
Eesti sünnitunnistuse teataja
Põhiseaduse kohaselt tuleb avaldada Riigi Teatajas kõik seadused ? ainult siis saavad need jõustuda. Sealjuures pole täpsustatud, millisel kujul Riigi Teatajat välja peab andma. Viimased 87 aastat on Riigi Teataja ilmunud trükisena.
Riigi Teataja esimene number ilmus 27. novembril 1918. Selles avaldati Eesti Vabariigi sünnidokumendid: manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Maanõukogu otsus kõrgemast võimust, Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest ja Ajutise Valitsuse kokkuseadest, Päästekomitee päevakäsk Ajutise Valitsuse loomisest ja Eesti Asutava Kogu valimisseadus.
1997. aastal hakkas Riigi Teataja Kirjastus pidama internetis mitteametlikku tasuta andmebaasi, mis sisaldas õigusakte ja muid dokumente täpselt samal kujul, nagu need ilmusid trükitud teatajates. Viis aastat hiljem avati täiesti uus õigusaktide register ? elektrooniline Riigi Teataja, mis sai trükitud Riigi Teatajaga võrdse õigusliku jõu.
2004. aasta kevadel ilmus Riigi Teataja senise ajaloo mahukaim dokument ? ühinemisleping Euroopa Liiduga. Täies mahus on 9500-leheküljeline leping avaldatud elektrooniliselt, paberil avaldati 2864 lehekülge.
1. jaanuarist 2007 saab elektroonilisest Riigi Teatajast ainus ametlik väljaanne, paberkandjal antakse välja ainult viis kontrolleksemplari.
MARIKA SEPPIUS, Riigikantselei nõunik
