Nagu ühel suurel perel ikka kombeks, kaunistas Omedu külapäeva rikkalik peolaud. Siin olid pesukausid täis suitsulatikat, kaks suurt vaati koduõlut, värske. Lastele oli lauale pandud morssi ja komme. Rahva lemmik oli kahtlemata selle kandi kalast valmistatud maitsev uhhaa. Kõige üllatavam oli, et kõik peolauale pandu oli täiesti tasuta!
Peolaud külarahvale valmis tänu Kasepää vallavalitsusele ja külaelanikele. ?Ärimees Mihhail Gu? tõi suitsulatikat, kala uhhaa jaoks ja aitas veel ka rahaliselt,? tõi ühe näite Omedu külaseltsi esinaine Leida Jõgi.
Üllatav on ka Omedu küla vanus ? esimest korda mainiti seda 1590. aastal. Praegune Omedu on kuue kilomeetri pikkune ühepoolne tänavküla Kasepää vallas. Nagu juba sai mainitud, asub küla Peipsi järve ja Omedu jõe vahel. Suviti õitsevad jõel vesiroosid ja kuldkollased vesikupud, järve pehmes liivas kasvab pilliroog.
Püsielanikke on Omedus alla saja. ?Suviti tegeleb rahvas peamiselt aiandusega ning talviti ? vaatab telekat,? ütles küla põliselanik Jõgi naerdes. Noori ja suvitajaid on külas vähe.
Pidulik programm
Külapäeva pidulikumas osas andis Jõgeva maavalitsuse esindaja Omedu külale üle Eesti lipu. Seda õnnistas Kodavere koguduse kirikuõpetaja, soovides, ?? et ta igavesti siin külaväljakul lehviks.? Seejärel meenutati kõiki lahkunud külaelanikke. Kasepää vallavanem Jüri Vooder kõneles valla arengusuundadest.
Eesti Kultuurikapitali ja külaelanike toetusel sai äsja valmis Omedu küla tutvustav voldik, mida külapäeval esitleti. Omedu külaseltsi esinaine Jõgi rääkis seltsielust. Seltsi igakuisel koosolekul peab jutlust Kodavere koguduse õpetaja. ?Vanad inimesed tahavad ikka jumalasõna kuulda,? ütles külaseltsi esinaine. Jutluse järel on kohvilaud, kus tähistatakse seltsi liikmete sünnipäevi, mis on sellel kuul olnud. Külaseltsi koosolekuid peetakse endises koolimajas, mis valmis 1898. aastal. See koolimaja on omakorda ehitatud veel vanema, XVIII sajandil valminud koolimaja asemele.
Külaseltsi liikmed käivad ka juubelite puhul vanemaid külaelanikke kodudes õnnitlemas. ?Iga inimene ootab oma sünnipäeval, et keegi teda meeles peaks. Mõnikord ei jõua ka oma lapsed kohale ja siis peab külaselts ikka meeles,? rääkis Omedu külavanem Lembit Mangulson. Seltsil on oma küla elanike kohta andmed olemas.
“Meil on mõte uuesti ellu äratada Omedu näitering. Loodan, et järgmisel külapäeval nad juba esinevad meile,? ütles Mangulson. Järgmine külapäev korraldatakse kolme aasta pärast. ?Vaatame tulevikku lootusrikkalt. Arenguruumi on meil palju ja tegijaid samuti leidub,? lisas ta.
Külapidu õnnestus!
Pärast ametlikku osa sai rahvas nautida Ranna küla noorte tantsurühma esitatud rahvatantse ning soovijad said jalga keerutada ansambli Mesikäpp saatel. Sööki jätkus, koduõlu voolas ja rahvas oli igati peotujus!
?Lootsime, et inimesed, kes on tulnud kaugemalt, räägivad endast. Aga eestlane on tagasihoidlik, ei taha suud hästi lahti teha,? ütles Jõgi naljaga pooleks. Sellegipoolest õnnestus külapidu igati ja rahvas jäi rahule. ?Tahaks loota, et noored jätkavad külapäeva traditsiooni,? lisas ta.
Tulevikuplaanid
Kasepää vald kavatseb lähematel aastatel Omedu jõele kala- ja kaubasadama ehitada. ?Usun, et sadam ja sinna juurde kuuluvad infrastruktuurid panevad selle paiga taas elama ja toovad noored siia tagasi,? rääkis Mangulson lootusrikkalt.
?Mina kardan Omedu jõe ja Peipsi järve reostust,? ütles Omedu küla elanik Jõgi ja tunnistas, et sadama ehitamisega seonduvad ohud. Tema arvates peaks küla panema rõhku peamiselt turismi, eriti taluturismi arendamisele.
TIINA JURJEVA
