Juhtkiri: Öös on muuseume

Eestis korraldatakse muuseumiööd juba 2009. aasta 16. maist saadik. Euroopa esimene muuseumiöö leidis aset Berliinis 1997. aastal, kust see levis edasi teistesse riikidesse. Seega on muuseumiööd Eestis korraldatud juba üle 15 aasta. Ilmselt korraldatakse veel edaspidigi, kui on entusiasmi ning hoog ei rauge. Ja kui on külastajaid – sest ilma nendeta poleks vist mõtet õhtul kella kümneni muuseumide uksi lahti hoida.
Idee on iseenesest ju hea – muuseum kui oluline kultuuriasutus võiks olla hinnatud ning sinna võiks jõuda üha rohkem ka noori. Mitte ainult õppetundide raames, vaid ka väljaspool kooliprogrammi, vabal ajal. Sellest oleneks ka muuseumi kui asutuse sissetulek.
Mõne igal aastal korraldatava sündmusega juhtub, et ajapikku korraldajad justnagu väsivad, hoog raugeb ning sündmus hääbub tasapisi. Muuseumiööga pole seda veel juhtunud.
Ka tänavu, kui muuseumiöö kandis pealkirja „Öös on hääli”, leidus nii Jõgevamaal kui teistes maakondades piisaval hulgal külastajaid ning huvi programmi vastu oli päris elav. Üle Eesti avas uksed 200 muuseumit ja mäluasutust, et tähistada rahvusvahelist muuseumipäeva.
Ent mõned muuseumid olid muuseumiööl avatud ka väljaspool ametlikku programmi – info nende lahtiolekust oleks võinud samuti kuidagi levida.
Muidugi peab ka muuseumiöö puhul igal aastal midagi uut välja mõtlema. Kas võib juhtuda nii, et ühel hetkel saavad ideed otsa ja järgmist suurt teemat ei tulegi kellelgi pähe? Loodetavasti seda siiski ei juhtu ja muuseumid on jätkuvalt rahva hulgas populaarsed.