Juhtkiri: Taevataat ei halasta

Nii Jõgevamaal kui ka mujal Eestis olid sel nädalal viljakoristuseks ideaalsed juulikuu ilmad ning kombaine võis lausa mitmel päeval järjestikku põldudel näha hiliste õhtutundideni. Hea on, kui viljakoristuseks juhtub tulema soodne ilm ja lõikus saab edeneda plaanitult.
Hullem on lugu aga siis, kui ilmad muutuvad just koristusajal, juulis-augustis vihmaseks ja tormiseks ning saagi kättesaamine põllult muutub talunikule tõeliseks peavaluks. Ei aita siin siis ka kirumine ega vandumine.
Saagi koristusega sai alustada mõne päeva eest ka Jõgeva alevikus Maaelu Teadmuskeskuse katselappidel. Talirüps ja talioder said katsepõllulappidelt koristatud ning nüüd jätkub töö teaduritel, et uurida kahjureid ning erinevate tegurite mõju taimekasvule ja saagikusele.
Ilmast sõltumine on see, millest põllumajandusega tegeleja ei pääse tänapäeval ega pääsenud ka aastakümneid või isegi aastasadu tagasi. Põud võib tähendada, et teraviljakasvataja saab poole vähem või mitu korda vähem saaki, liigvihmad koristusajal aga seda, et kui ka roomikkombainiga mõnel kuival päeval põllule pääseb, siis võivad tekkida takistused vilja äraveol. Saak võib olla hea, kuid selle kuivatisse toimetamine võimatu. Masinate kinnijäämine tähendab viivitust, aga viljakoristusel on iga minut arvel.
Kui aeg-ajalt räägitakse taas toidujulgeoleku olulisusest, siis siinkohal tuleb nentida, et põllumajandustootja elu pole lihtne. Tulus äri on teravilja ja rapsi kasvatamine ainult siis, kui ilm soosib põllumeest. Kui on põud või vihma kallab valimatult, pole loota ka kasumit.