Näiteks tuli PRIA poolt aastal 2004 välja jagatud miljardilisest toetusest suur osa Jõgevamaale, selles osas saavutati Järvamaa järel teine koht. Meil tegutseb ligi 30 elujõulist põllumajandusettevõtet ja 650 tootmistalu.
Nii esitati Jõgevamaalt külade arendamise toetuse saamiseks 29 avaldust (teine koht) summas 9,1 miljonit krooni. Piimalehma kasvatamise toetust maksti 10 345 lehmale 11 miljoni krooni ulatuses. Sellest kõigest saab lugeda juba uuel aastal.
Tormas tähistati aga 130 aasta möödumist Eesti esimesest künnivõistlusest ja meenutati Carl Robert Jakobsoni.
E-Piima nõukogu esimees ja OÜ Viraito omanik Toivo Kens rajas Põltsamaa külje alla Ameerika tehnoloogial põhineva spetsiaalse juustupiima tootmiseks mõeldud vabapidamislauda.
426 lehma mahutava kompleksi esimene etapp maksis 18 miljonit krooni, millest pool tuli SAPARDi rahadest. Ka Härjanurme Mõis nüüdisajastas 3,1 miljoni krooniga lehmalauda.
Suurärimees Rein Kilgile kuuluvas Marga Roosikasvatuses on lammaste arvu suurendatud 800 peani.
Isegi teravili andis rekordsaake ehk 6 tonni hektarilt. Samas kannatasid Järvamaa piirimaile jäävad põllud liigvee käes ja pool saagist jäigi põllule.
Kõige suurema investeeringu tegi aga Konesko, kes rajas Põltsamaale 80 miljonit krooni maksva metallitöötlemistehase, kus järgmise aasta kevadel saab tööd juba 100 inimest.
Uusi ettevõtteid rajati veel Jõgevale, Kuristale, Kuremaale, Palamusele ja mujalegi. Jõgeva KEKi endises metallitöökojas hakkas osaühing SJ märjast saepurust küttegraanuleid tootma. Kurista Saeveski rajas Kuristale 20 miljoni krooni eest lehtpuusaematerjali järeltöötlemistehase. Kuremaale ehitas aga Tartu firma Tarmetec metallitöötlemisettevõtte Kuremaa Metec.
Siiski on Jõgevamaal suuremateks tööandjateks avalik sektor ja väikeettevõtlus.
Vana tõde on, et elu viivad edasi ettevõtlikud inimesed. Lõuna Maksukeskuse Jõgevamaa bürood juhib Anu Kaste, Jõgeva haiglat Agris Koppel.
Endise maavanema Margus Oro lahkumise järel asus maavanema kohale teotahteline ideedegeneraator, Siimusti ettevõtja Aivar Kokk, kes on lühikese aja jooksul pakkunud välja palju ideid, mille ellurakendamisel saab Jõgevamaast tulevikus tõesti arenenud ettevõtlusega piirkond.
Teatavasti kavatsetakse esialgsete plaanide kohaselt rajada Werol Tehaste territooriumile biodiislikütuse tehas ja Jõgevalt Painkülla raudteeharu. Uue raudteeharu äärde ehitataks aga suur tööstusküla.
Idee on ahvatlev, kuid kahjuks on siin veel palju lahendamist vajavaid probleeme. Ei ole veel kindel, kas ja kui suurelt võtab projekti kaasrahastamisest osa Eesti Raudtee.
Maavanem Aivar Kokk on pakkunud välja ka idee, et Kuremaa lossi rajataks konverentsikeskus. Esimene Jõgevamaa arengu eesmärke käsitlev konverents toimub 12. mail Kuremaal.
Kui kõik kolm osapoolt ? Jõgeva linn, maavalitsus ja ATKO Grupp ? suudavad teha koostööd ning leida rahastaja, saab Jõgeva linn lõpuks ka kauaoodatud bussijaama.
Tööstuskülasid on plaanitud Jõgevamaale veelgi. Näiteks kavatseb Põltsamaa vald TK Team Eesti AS tegevdirektori Ants Reinumägi eestvedamisel rajada Pauastverre oma tööstusküla.
Hästi läheb ka Põltsamaa toiduainetetööstustel. Näiteks käivitab E-Piim algaval aastal uue juustupakendamise liini, Põltsamaa Felix kahekordistab eksporti.
Kahjuks on Mustvees endiselt takerdunud mitmed olulised projektid. Mustvee sadam vajab valmisehitamiseks 47 miljonit krooni. Kas see sadam kunagi ka valmib, on praegu teadmata, sest ka Omedu tahab oma sadamat. Võtmeküsimuseks saab, kuhu rajatakse uus piirivalvekordon.
RAIVO SIHVER
