?Lõpetasin 1995. aastal EPA ja minu esimeseks töökohaks sai Sakala Tõulinnukasvatus. Alustasin veterinaararstina. Kui tulin Jõgevamaa Veterinaarkeskusse, sai minu töövaldkonnaks piimatootmine ja -töötlemine ning sellealane järelevalve maakonnas, lisaks ka kalakäitlemine,? rääkis Harles Kaup.
Kaup on Viljandi poiss ja lõpetanud Viljandi 4. keskkooli.
?Jõgeva on mulle omaseks saanud. Mul on siin oma kodu ja pere,? lisas ta.
Aasta varem, täpsemalt 2003. aasta mais läks pensionile teine veterinaarkeskuse raudvara, loomatervishoiu ja lihahügieeni spetsialist Leonhard Teeveer.
Järelvalve toiduainete tootmise ja töötlemise üle
Üldse töötab asutuses 11 ametnikku. Lisaks alluvad Jõgevamaa Veterinaarkeskusele 12 vallaarsti, kes täidavad töövõtulepingute alusel riigi tellimustööd.
Veterinaarkeskuse juhataja ülesandeks on kohaliku meeskonna komplekteerimine ja järelvalve vastavalt seadustele.
?Meie põhiülesandeks on loomataudide diagnostika ennetamise ja sellealase tõrje korraldamine ning järelevalve loomade tervishoiu ja loomakaitsenõuete täitmise üle. Praegu ja ka lähiminevikus ei ole meie maakonnas registreeritud ühtegi eriti ohtliku nakkushaiguse juhtu. Suu- ja sõrataudi epideemiad jäävad aga paarikümne aasta taha,? rääkis asutuse tööst Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja.
Igal loomapidamisüksusel on oma number ja need on registreeritud PRIAs.
Suuremateks järelevalveobjektideks on PÜ E-Piim Põltsamaa meierei, OÜ Adavere Liha, AS Põltsamaa Felix, AS Werol Tehased ja Peipsi ääres asuv kalatööstusettevõte AS Profit Pluss.
Veel teostab Jõgevamaa Veterinaarkeskus järelevalvet maakonnas tegutseva 11 tapamaja ja nelja väikelihatööstuse üle. Tuntumateks on näiteks OÜ Kuremaa Lihatööstus Palamuselt, OÜ Ahto Sirel Rääbiselt ja Edam gruppi kuuluv OÜ Adavere Liha tapamajad.
Uuest aastast tapajäätmed Väike-Maarjasse
Seadus lubab kodus loomi oma tarbeks tappa, kuid seda liha ei tohi kellelegi müüa, see tuleb ära tarvitada oma majapidamises. Sama kehtib Harles Kaubi sõnul ka piima kohta, millele ei ole tehtud vastavaid uuringuid.
?Järgmise aasta algus kujuneb väiketapamajadele väga raskeks, sest 1. jaanuarist ei tohi loomseid jäätmeid enam matta, vaid need tuleb lasta vedada Väike-Maarjasse. Veo kaugusest olenemata on jäätmete kogumise ja kahjustamise tonnihinnaks interneti kodulehekülje järgi 1930 krooni,? lausus Harles Kaup.
Väikelihatööstustest asuvad OÜ Põltsamaa Ede ja OÜ Vecordia Põltsamaal, OÜ Lucisi Pajusi vallas ja OÜ Adavere Liha Adaveres.
Jõgevamaa Veterinaarkeskus teostab veel järelevalvet 400 farmi, sh vasika- ja lehmalautade, sigalate ning lambafarmide üle.
Kümne aastaga on piimatootjate arv vähenenud kümme korda
Kui veel 1990. aastate keskel oli maakonnas üle 1000 piimatootja, siis praegu on neid alles jäänud ainult 140.
Jõudluskontrollikeskuse Tartu- ja Jõgevamaa zootehnik-peaspetsialisti Urmas Raide andmetel oli detsembri alguses maakonnas jõudluskontrollis 213 loomapidaja karjad kokku 10 420 lehmaga.
PRIA andmetel sai tänavu utekasvatamise täiendavat toetust 22 lambakasvatajat. Suuremaks on suurärimees Rein Kilgile kuuluv OÜ Marga Roosikasvatus. Osaühingu karjas on 800 lammast.
?Kui meie ettekirjutusi pidevalt eiratakse, siis on meil õigus juhtumeid kohtuväliselt menetleda ja rikkujaid ka trahvida Tootmishügieeni nõuete täitmisega seoses tekib pidevalt jooksvaid probleeme, kuid nendesse on mõistvalt suhtutud ja puudused õigeaegselt likvideeritud. Sama kehtib ka teiste rikkumiste likvideerimise kohta. Nii pidimegi trahvikviitungi sel aastal välja kirjutama ainult kümnel korral. Loomade heaolunõuete ränga rikkumise korral on meil õigus inimeselt loomapidamisõigus ära võtta,? lausus Harles Kaup.
RAIVO SIHVER
