Silla renoveerimisprojekt valmis käesoleva aasta juulis ja selle koostas AS Resand. Töödega alustati 16. augustil. Objekti vastuvõtukomisjon andis sillale kasutusloa 11. novembril.
Silla piirkonnas on Jõgeva maakonnas tegemist kruusakattega, Järva maakonnas aga pinnatud kruusakattega teega.
Liiklusloenduse andmetel läbib Rutikvere silda 170 sõidukit ööpäevas, nendest umbes 15 protsenti on veoautod. Tartu Teedevalitsuse peaspetsialisti Tiit Korni andmetel sõidavad silla piirkonnas teel rohkem kohalikud kui transiitmasinad.
Tiit Korni sõnul pidi silla renoveerimine lepingu järgi lõppema detsembris. Tegelikult sai sild valmis ligi kuu enne tähtaega, sest viimased tööd objektil tehti 22. oktoobril.
Renoveerimise käigus remonditi kandetalasid. Silla sõidutee külgedelt eemaldati kõnniteed. Sellega suurenes sillal sõidutee laius meetri võrra ? kuuelt meetrilt seitsmeni ehk maantee laiuseni. Silla mõlemasse serva valati uued servaprussid. Normidest lähtuvalt kinnitati nende külge uued silla põrkepiirded. Enne renoveerimist sillal põrkepiirdeid ei olnudki. Sõidutee osale paigaldati konstruktsioonide kaitse eesmärgil uus hüdroisolatsioon selleks, et vesi ei tungiks betoontaladesse.
“Vana silla kõige suurem viga oligi, et tollane hüdroisolatsioon laskis vett läbi ja kahjustas talasid. Kui me ei oleks praegu silla remonti ette võtnud, siis viie aasta pärast oleks tulnud paigaldada sillale juba uued talad ja silla renoveerimine oleks sel juhul läinud tunduvalt kallimaks,” lausus Tiit Korn.
Hüdroisolatsiooni peale pandi kaitsekiht ja kõige lõpuks asfaltbetoonkate.
Rutikvere raudbetoonsild valmis 1960. aastal. Nelja avaga silla üldpikkus on 42,5 meetrit.
RAIVO SIHVER
