Käib ju, küll käib ka edasi. Nii mõeldakse kahjuks ka võimukoridorides ja nööritakse vaikselt kukrusuu koomale, sest kõik muu näib alati hetkel tähtsam. Kuni ühel hetkel kiilub süsteem kinni ja seiskub. Paraku just selle seisu äärel on Eesti avalik bussitransport.
Transporditöötajate ametiühing andis maikuus autoettevõtete liidule üle nõudmise, milles taotleb kõigile Eesti bussijuhtidele ühtviisi ilma lisatasudeta Eesti keskmist palka. Bussijuhtidele 43 krooni tund, lukkseppadele 37 krooni tund. Tänaseks on läbirääkimistel olnud juba kolm vooru, kokkuleppele tuleb jõuda enne 1. jaanuari 2005, sest siis lõpeb kogu bussisektoris töörahu.
Sõlmitav leping on üldkohustuslik kõigile reisijateveoga tegelevatele firmadele ja asutustele. Ametiühingu ja tööinspektsiooni jälgimisel pole kellelgi võimalik sellest kõrvale hiilida.
Head juhti otsi tikutulega!
Eriti maapiirkondades võidakse öelda, et bussijuhtide-lukkseppade nõudmine on liiga suur. Kas aga on? Lähimal vaatlusel selgub, et just senine madal palgatase ongi peamisi põhjusi, miks Eesti bussindus varingu äärel on.
Eestis ei jätku juba täna häid bussijuhte. Liinide teenindamiseks võtavad ettevõtted läbi häda taas tööle isegi korduvalt napsisena roolist tabatud juhte. Sest teised ei tule ? töö on raske, palk nigel.
Ajakirjandus räägib, kuidas bussijuhid lahkuvad tööle Soome, Iirimaale, Suurbritanniasse. Vähem aga räägitakse teisest tõsisemast probleemist ? kümne aasta jooksul on bussijuhiks tulnud läbi aegade kõige vähem noori. Nii vähe, et juba viie aasta pärast on iga teine roolikeeraja Eestis täieõiguslik pensionär!
Miks noored ei tule? Mõned tööandjad süüdistavad ekslikult noorte kergemeelsust ? ei saa vara üles, ei suudeta loobuda hilisõhtustest pidudest eakaaslaste seltsis.
Jah, see töö seab väga palju piiranguid lüües segi mõne vanemagi kolleegi elurütmi. Tööpäev algab 4-5, õhtune vahetus kestab vahel üheni. Kui selle eest hästi ei maksta, miks peaks siis noor inimene nii raske ja vastutusrikka elukutse valima?
Lisarahata liiklus seiskub
Niisiis on vaid aja küsimus, millal süsteem kinni jookseb. Kui ka ametiühingu kõrge palganõudmine maha vaikida, saab samal viisil edasi tiksuda parimal juhul vaid aasta, kaks, maksimum viis.
Ja tõdeda siis, et midagi ei anna enam päästa. Bussijuhid ja lukksepad on aga nüüd seljad kokku löönud, toovad probleemi päevavalgele ja nõuavad lahendust.
Kus on probleemi alged? Ütleme otse ? riik ja omavalitsused koonerdavad. Nii odavalt ei saa avalikku bussitranspordi teenust kusagil mujal Euroopa Liidus, Läti ja Leedu välja arvatud. Nii loksume me vanades, suitsevates, ebamugavates bussides, kütusehinna tõusu nuhtleme bussijuhtide perede peale.
Muutused firmade nimistus
Tööandjad panevad meile südamele, et bussijuhtide-lukkseppade kõrge palganõue võib mõnegi ettevõtte pankrotti ajada. See on sama küsimus, kaua siis veel sama moodi jätkame? Kuni viimane juht on lahkunud välismaale või pensionile? Või peab bussijuhi pere süsteemi säilimise kinni maksma?
Ametiühing tunnistab siiralt, et juhtidele väärilise palga maksmine võibki käia mõnele tänasele bussiettevõttele üle jõu, tihti täiesti lootusetu alarahastatuse tõttu.
Neis maakondades võib liiklus seiskuda kauemaks kui vaid streigipäevadeks, kui omavalitsused-maavalitsus ei reageeri õigeaegselt.
Samuti kui oravad ja karud, saavad ka riik ja omavalitsused end talveks ette valmistada. Andkem endale aru, kui kiiresti tõusevad kütusehinnad ja et palgatõus on möödapääsmatu. Uskuge, kümne aastaga pole enam transpordisektorisse jäänud seda sisemist reservi, mille peal veel aastake liugu lasta. Süsteem kiilub kinni sel talvel!
Peep Peterson,
Transpordi töötajate ametiühingu esimees
