Rongis on tavapärasest vähem reisijaid. Kui reede hommikul on Tallinn-Tartu kiirrongis kümme-viisteist minutit enne väljumist küllalt raske teises klassis istekohta leida, siis seekord pole vaba koha leidmisega probleeme. Ilmselt on osa võimalikke reisijaid võtnud suuna bussijaama.
Klienditeenindaja küsib valju häälega vaguni ukselt, kas kõik reisijaid ikka teavad, et kiirrong peatub vaid Tapal ja Jõgeval. Väljakiirustajaid seekord pole. Juba terve septembri on inimesed aeg-ajalt segaduses, sest 6.34 väljus tavaliselt Tallinn-Tartu-Valga aeglane rong, millel tunduvalt rohkem peatusi. Pahane meeskodanik kärgib tõredalt klienditeenindaja peale, miks aeglane rong pole väljunud ja mis pagana streik, tema ei tea sellest midagi, ta olevat kogu aeg tööl. Klienditeenindaja selgitab kannatlikult, et vedurimeeste ametiühing streigib ning täna ega homme ei sõida kahjuks enamik ronge, mis on küll bussidega asendatud. Tallinnast 5.46 Valka ja sealt 15.57 tagasi Tallinna suunal väljuvaid ronge ei asendata ka bussidega. Samuti ei asendata Tallinn-Tapa (17:13) ja Tapa-Tallinn (06:09) ning Türi-Tallinn (05:19 reedel, 09:00 laupäeval) ja Tallinn-Türi (21:35) ronge.
Jõgeva jaamas on kella poole üheksa ajal samuti tavalisest vähem Tartu poole sõitjaid, sest inimesed eelistasid ebakindla rongiliikluse asemel seekord bussi.
Tartust tulijad said hommikul Jõgevale bussiga
Tartust kell 7.30 Tallinna väljuma pidanud rong oli asendatud bussiga. Tabiverest Jõgevale tööle sõitnud inimesed said kenasti bussi peale. “Bussis müüs pileteid hommikuti rongis töötav sõbralik ja meile nägupidi tuttav klienditeenindaja, kes jagas soovijatele ka lahkelt infot,” rääkis Tabiverest Jõgevale tööle käiv Kaie.
Bussidele said loota ka Tamsalu, Kiltsi ja Rakke poolt tulijad. Iseküsimus on, kuidas bussiajad inimeste õigeks ajaks kooli ja tööle jõudmiseks klapivad, sest rongi graafikut ju ei dubleerita.
Tallinn-Tartu kiirrongid on käigus ka laupäeva hommikul.
Edelaraudtee juhatuse esimehe Henn Ruubeli sõnul jääb enamik inimesi igal juhul vedamata, sest kõikide rongiliinide asendamine bussidega ei ole võimalik ning see käib ettevõttele üle jõu
Reisirongiliikluse peatamisega tekitatakse Edelaraudteele esialgsete arvutuste kohaselt 4 miljoni kroonine kahju, millele lisandub tasu busside rendi eest.
Kõige pikaajalisem streik
Neljapäeval streiki alustanud Eesti Vedurimeeste Ametiühingu kinnitusel jäävad kaubaveod halvatud nii kauaks, kuni Eesti Raudtee nende palganõudmised täidab.
Eesti lähiajaloo kõige pikaajalisem streik võib kasvada aga veelgi suuremaks, sest ka Eesti Raudteelaste Ametiühing on valmis teisipäeval vedurimeeste streigiga liituma.
Ametiühingu juhi Jolan ?evtsovi sõnul võib streigiga ühineda sadakond vedurijuhti ja -juhiabi. Vedurimehed kuuluvad kolme erialaliitu, streigiga ei ühine Eesti Vedurimeeste Kutseliitu kuuluvad Elektriraudtee vedurijuhid ning abid, kellega on sõlmitud kollektiivleping.
Raudteeinspektsioon teatas, et on valmis oma volituste piires ohu korral vedurimeeste streiki sekkuma. Inspektsioon jälgib, et ronge ei juhiks volituseta inimesed või tööajalimiidi ületanud vedurijuhid. Inspektsioon jälgib streiki ning vajadusel kasutab seadusest ja lepingutest tulenevaid õigusi normaalse liikluse tagamiseks. Streik ei tohi tuua kaasa ebamugavusi sõitjatele ega kahju Eesti majandusele.
Kaubaronge liinil vähem
Majandusministeeriumi pressiesindaja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on olukord kaubarongide osas kriitilisem Petseri ja Tapa liinil, Narva liinil on olukord normaalne. Eesti Raudtee on vähendanud Petseri kaudu liikuvate rongide arvu ja võimalusel suunanud rongid läbi Narva.
Kui tavalisel tööpäeval läbib Jõgeva jaama keskmiselt 20 kaubarongi, siis eilse tööpäeva jooksul lugesid toimetuse töötajad neid kokku vaid viis.
Eesti Raudtee teatel toimis rongiliiklus tõrgeteta ning streikijatele on leitud asendajad
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) lükkas tagasi Eesti Raudtee väite, et vedurimeeste ametiühingu streik on ebaseaduslik.
“Vedurimehed järgisid kõiki seaduses sätestatud nõudeid streigi väljakuulutamisel, töötülide küsimustes pole meie juristidele kogemuste osas võrdset,” ütles EAKL-i esimees Harri Taliga.
“Seaduse ja kohtuga hirmutamine on tavaline demagoogia, mille eesmärk on eksitada avalikkust ja avaldada psühholoogilist survet streikijatele,” märkis Taliga.
Eesti Raudtee teatas kolmapäeval vedurimeeste ametiühingule, et pöördus kollektiivse töötüli lahendamiseks kohtusse ning sellest hetkest alates on streigi korraldamine keelatud.
Kollektiivse töötüli lahendamise seadus sätestab aga keskliidu sõnul ühemõtteliselt, et kohus saab lahendada ainult vaidlusi kehtiva kollektiivlepingu täitmise üle. Kuna vedurimeeste ametiühingute kollektiivlepingu tähtaeg lõppes juba detsembris ja streiginõue on uue kollektiivlepingu sõlmimine, on streik igati seaduslik, teatas EAKL.
HELVE LAASIK
