Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elab Jõgeva linnas 5661 elanikku. Selles valguses on Jõgeva linna kui maakonnakeskuse 2013. aasta eelarve küllaltki tasakaalukas ja jätkusuutlik. Võrdlemisi väikese omavalitsusena sõltume me suuresti maailma ja riigi majanduse üldisest olukorrast. Viimased märgid näitavad, et vähemalt väikeriigina oleme statistilisi näitajaid silmas pidades väljumas mõne aasta tagusest majanduskriisist ning rahandusministeerium ennustab Eesti sisemajanduse koguprodukti tõusuks 2013. aastal kolm protsenti. Alates möödunud aastast on omavalitsustel võimalik võtta täiendavaid kohustusi investeeringuteks, kuid kuni 2016. aastani on valitsusel plaanis seda piirata: laen ei tohi ületada 60 protsenti põhitegevuse tulude määrast.
Tagasihoidlik ülejääk
Jõgeva linnavolikogu on käesoleva aasta eelarve vastu võtnud tagasihoidliku ülejäägiga. Eelarve märksõnaks on kindlasti jätkuvalt konservatiivsus tulude prognoosimisel ning ettevaatlikkus kulutustes. Tulude laekumise poolelt oleme ehk veidikene paremas positsioonis kui aastatel 2010-2012. Esiteks mõjutab seda prognoositust parem maksutulu laekumine 2012. aastal ning teisalt kindlasti valitsuse otsus eraldada alates 2013. aastast omavalitsustele tulumaksu senise 11,4 protsendi asemel 11,57 protsenti brutotulust. Lootus on, et 2014 on see protsent omavalitsustele 11,6. Kindlasti ei pruugi see valitsuse otsus mitmetel omavalitsustel maamaksuvabastusega kaotatud tulusid kompenseerida, küll aga on valitsus andnud selle sammuga omavalitsustele selge sõnumi, mil viisil riik aastate jooksul kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendada püüab. See on oluline sõnum. Jõgeva linn on maamaksuloos omavalitsuste hulgas pigem võitjate poolel.
2013. aasta eelarve põhitegevuse tuludeks on Jõgeval kavandatud 5 321 664 eurot. Suurima osa tulubaasist moodustavad toetused — ca 45 protsenti, millele järgnevad maksud ca 41 protsendiga. Võrreldes 2012. aasta kinnitatud eelarvega, prognoosime tulude kasvu 3,4 protsenti. Peamist tõusu näeme maksude laekumises, mis peaks prognooside kohaselt võrreldes 2012. aastaga tõusma 7,6 protsenti. 2012. aasta andmetel on linnas maksumaksjaid 2195. Murelikuks teeb siinjuures fakt, et võrreldes 2008. aastaga, mis oli linnale maksulaekumises taasiseseisvumise perioodi parim, on maksumaksjate arv linnas vähenenud 227 võrra.
Rohkem raha teedele
Tulu poole pealt on vahest murettekitavam see, et laekumised haridusasutuste majandustegevustest on võrreldes 2012. aasta kinnitatud eelarvega kahanenud ca 64 000 eurot ja praeguste prognooside kohaselt peaks eelarvesse laekuma 492 409 eurot. Osalt on see tingitud käesoleva haridusmuudatusega linnas, kus sügisel alustab tööd riigile kuuluv Jõgevamaa gümnaasium ning linnale kuuluv Jõgeva põhikool. Samas ei ole linnal täna veel sõlmitud kokkuleppeid Jõgevamaa gümnaasiumiga linnale kuuluvate haridus- ja spordihoonete kasutamises (näiteks söökla, spordisaal jne). See tähendab, et läbirääkimiste tulemusena on ehk võimalik selles prognoosis aasta jooksul positiivseid parandusi teha.
Samas ei saa sellesse suhtuda liigoptimistlikult, sest nagu omavalitsused, pole ka riik mingi põhjatu kullaauk. Ning kindlasti ei kavatse linn käituda riigile kuuluva kooli suhtes väljapressijalikult, vaid küsimusi lahendatakse koostöös, kõiki osapooli rahuldava tulemuse nimel.
Parim uudis nii linnale kui linna elanikele on ehk kohalikele teedele eraldatava toetuse suurenemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teist aastat järjest suurendatud kohalikele omavalitsustele mõeldud kohalike teede hoiuks eraldatud vahendeid. Võrreldes 2012. aastaga, tõuseb toetus 48 protsenti, mis numbriliselt tähendab, et 2013. aastal on see summa ca 104 342 eurot. Olgu siinkohal võrdluseks toodud, et 2011. aastal oli eraldus linnale 50 849 eurot.
Kõrged kulud valitsemissektoris
Põhitegevuse kulude kogumahuks on kavandatud 5 030 521 eurot. Põhitegevuse kulude kasv võrreldes 2012. aastaga on 1,2 protsenti. Olulise märgina tooks eelnevate aastatega võrreldes välja selle, et enim on planeeritud majandusvaldkonna kulude kasvu — 9,2 protsendi ulatuses. Samas oleme suutnud haridusse tehtavad maksed kui eelarves kõige suurema osa moodustava kuluartikli hoida samal tasemel möödunud aastaga.
Kriitiliselt tuleb üle vaadata kõrged kulutused üldistele valitsussektori teenustele, mis ulatuvad 11,5 protsendini põhitegevuse kuludest. Linnana peaksime igal aastal liikuma tasakaalukalt ja läbimõeldult üldiste valitsemisega seotud kulude vähendamise suunas. Rõhutan siinjuures, et seda tuleb teha mitmete aastate jooksul, mitmete erinevate valitsuste poolt, et mitte mingil juhul ei saaks kannatada omavalitsusele kohustuseks pandud avalike teenuste kvaliteet. Siin tuleb teha aja jooksul läbimõeldult korrektiive ehk suhtuda kriitiliselt neisse kuluartiklitesse, mis ei ole otseselt seotud kohalikule omavalitsusele seaduse poolt pandud kohustustega. Tuleb vähendada kulusid näilistele tegevustele.
Kulude struktuuris on 2013. aasta kontekstis ehk märkimisväärseim linna hallatavate asutuste töötajate töötasu tõstmine viie protsendi võrra alates 1. augustist 2013. Mäletatavasti vähendasime 2010. aastal seoses majandusliku kitsikusega hallatavate asutuste palgafonde kuni 10 protsenti, millest 2012. aastal taastasime viis protsenti ning selle aasta lõpuks jõuame taas 2009. aasta taseme lähedale.
Tegemist ei ole niivõrd palgatõusuga kui just sissetulekute taastamisega 2009. aasta tasemel. Reaalpalga kasvu võiks planeerida juba 2014. aasta eelarvesse, pidades silmas muidugi reaalseid võimalusi ja käesoleva aasta lõpuks välja kujunenud majandussituatsiooni. Toetused spordi- ja kultuuriühendustele on püütud hoida 2012. aastaga samal tasemel. Veidikene oleme püüdnud suurendada summasid linnale kuuluvate sihtasutuste toetusteks, sest möödunud aasta näitas selgesti, et päris samale tasemele neid jätta ei saa.
Lasteaed tuleb valmis ehitada
Majandusvaldkonnas on planeeritud kulutuste kasv maanteedele. Suurenevad kulud suvisele ja talvisele teehooldusele, lisavahendid on planeeritud teekatete pindamiseks ning avalikelt teedelt sadevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks. See annab lootust, et nii mõnigi pikalt auklik olnud teelõik võiks sel aastal korda saada. Suurte teede põhjalikuks renoveerimiseks või väljaehitamiseks ei ole linnal võimekust ka sel aastal.
Linna arengu seisukohalt on oluline arendusprojektide hulgas ära märkida üldplaneeringu teemaplaneeringu lõpuleviimine ning Betti Alveri pargi haljastusprojekti koostamise jätkamine. Viimatimainitu on konkreetne samm selles suunas, et kunagi jõuame reaalselt raudteest Pedja poole jääva piirkonna korrastamiseni, millele on seni lubamatult vähe tähelepanu pööratud.
Investeeringute koha pealt on kaks peamist prioriteeti. Neist esmatähtis on “Karikakra” lasteaia uue hoone valmimine. Ehitus hetkel käib ja ei ole kahtlust, et väikesed linnakodanikud selle aastanumbri sees uude hoonesse saavad. Teine oluline investeering on seotud veemajandusprojektidega. Märtsis volikogus arutlusele tulevas lisaeelarves võivad oma koha leida veel ka mõned väiksemamahulised investeeringud.
Vaadates käesoleval aastal maailmas toimuvat, võime linna 75. sünnipäevale julgelt vastu minna. Olulise ja vajaliku märgina on võiks esile tuua, et esimest korda nelja aasta jooksul suutis linnavolikogu vastu võtta eelarve selliselt, et arvestati nii võimuliidu kui ka opositsiooni plaanidega. Selle aasta eelarve on rohkem inimese poole pööratud. Alates 1. aprillist vähendatakse ühest perest lasteaias käivate laste kohamaksu alates teisest lapsest poole võrra ning kohatasust on vabastatud pere kolmas ja järgnevad lapsed. Linlastele mõeldud matusetoetust tõsteti 100 euroni. Lisaks kompenseeritakse linna eelarvest linna noorte gümnasistide koolitoidu maksumus 50 protsendi ulatuses. Sünnitoetuste korda on muudetud selliselt, et kõik pered, kes on enne lapse sündi ennast Jõgeva linna kodanikeks registreerinud, saavad esimese osa sünnitoetusest ning 70 protsenti sünnitoetusest lapse aastaseks saamisel, kui mõlemad vanemad on jätkuvalt linna elanike registris. 2013. aastal on sünnitoetuse suurus linnas 350 eurot.
Ajad on erinevad ning omamoodi ajastu märki kannab loomulikult ka linna eelarve. Väikelinnana on meil oluline, et meie inimesed saaksid hakkama. Sellest printsiibist lähtuvalt ongi käesoleva aasta eelarve koostatud. Kui inimesed saavad väikelinnas materiaalselt hakkama, siis võime loota ka väljarände stabiliseerimisele, kuigi seda ei saavuta pelgalt ühe aasta eelarvega, vaid linna aruka, jätkusuutliku ning ette vaatava strateegilise ja läbimõeldud juhtimisega.
i
MIHKEL KÜBAR
