Koroonakriis andis Eesti spordivaldkonnale tugeva löögi, mille mõju pole veel täielikult välja joonistunud. Praeguses olukorras ei piisa Eesti spordis üksnes nelja aasta visioonist, mille kõikidele Eesti olümpiakomitee (EOK) liikmetele juba märtsis edastasin.
Esitatud ideed pole oma kehtivust kaotanud, kuid praeguses olukorras peab alustaval EOK presidendil olema detailne visioon kriisijärgse aasta eesmärkidest. Tippspordi puhul näen, et vaja on tagada treeningvõimalused, et toetada olümpialootusi. Kui kriisi taastudes saavad tipud endiselt üksnes Audenteses treenida, siis piiratud kasutusaegade tõttu tekivad ebamõistlikud järjekorrad.
Tippsportlastel peab olema võimalus treenida endale sobivas kohas. Uute kriisiolukordadega kiiresti kohanemiseks peab EOK koos alaliitudega koostama ülevaate spordibaasidest üle Eesti, kus suudetakse jälgida ohutusnõudeid ja tagada vajalikud tingimused, ning nende ülalpidamiskuludest. Nõudluse rahuldamiseks tuleb arvestada ka vastava varustusega koolide spordirajatisi ja -väljakuid.
Praegusest olukorrast tulenevalt peab olemasolevate otsustuskriteeriumite kõrval senisest rohkem arvesse võtma sportlaste arenguperspektiivi ning nende võimeid ja eeldusi maailmas tipptasemel läbi lüüa. Selleks, et tipud jõuaksid maailmatasemele ja saavutaksid häid tulemusi, tuleb jätkata Team Estonia edasiarendamist, et kriisid ei mõjutaks meie medalilootuste ettevalmistumist ja treeninguid.
Kriis süvendas veendumust, et Team Estonia peab olema suuresti rahastatud just riigi vahenditest, mis tagab sportlastele stabiilsuse. Endiselt näen olulist rolli tugiteenuste ja spordimeditsiini osakaalu edasiarendamisel ning kiiremas korras tuleb liikuda ettevalmistuse baastoetuselt rohkem kulupõhisele toetamisele, kuna aastaplaanid ja samuti sellega kaasnevad kulueelarved muutuvad kriisisituatsioonis kiiresti. Samuti suureneb alaliitude kaasamine, kuna alaspetsiifiliselt leiavad just nemad treenimisteks kõige paremaid lahendusi. Tähtis on toetada treenereid ja valdkonna spetsialiste. Siiani oleme saanud nautida luksust kaasata tipptasemel professionaale välismaalt. Praegu seisame silmitsi olukorraga, kus rahvusvahelised tippspetsialistid ei saa meie sportlaste arengule kaasa aidata. Juba enne kriisi eksisteerinud spordispetsiifilise kõrgharidusega treenerite ning spetsialistide puudus on nüüd veelgi teravam. Praegu tegeleb reaalselt treeneriametiga ainult 75 protsenti treenerikutsega inimestest ning vaid 28 protsendil kõigist treeneritest on spordialane kõrgharidus. Seega on viimane aeg võrdsustada treenerite palgad pedagoogide keskmise sissetulekuga, et inimestel oleks motivatsioon treeneriameti juurde naasta või treeneriks õppida.
Immuunsussüsteemi tugevdamiseks saab just aktiivse liikumise ja tervete eluviisidega palju ära teha ning EOK roll on seda suunda toetada. Harrastusspordi edendamiseks tuleb tagada, et iga Eesti inimese kodust on jalutuskäigu kaugusel kvaliteetne sporditaristu (jooksu- ja rattarajad, pinksilauad ja rulapargid parkides, jõulinnakud metsatukas jne). Tähtis on luua töö ja vaba aja tasakaal, et harrastusspordiga tegelemist soodustada.
Kriisiaeg näitas selgelt, et inimesed soovivad olla aktiivsed. EOK koos sotsiaalministeeriumi ja ettevõtetega peab tegema muudatusi, et inimestel oleks suurem paindlikkus sportida ka siis, kui tavaelu ja töörutiini juurde on tagasi pöördutud.
Väga tähtis on edendada maakondlikku spordiliikumist. 5–19-aastaste noorte hulgast tegeleb maakondades spordiga ligi 50 protsenti. Harjumaal ja Tartus on vastav näitaja 58 protsenti, kuid madalaim on noorte aktiivsus Jõgeva- ja Valgamaal (alla 30 protsendi). EOK peab lisaks statistikale tegema rohkem koostööd maakonna spordiliitude ja kohalike omavalitsustega, et selgitada välja sportimist takistavad tegurid. Eesmärk on suurendada kõigis maakondades noorte sportlikku tegevust ning tagada, et toimuvad rahvale mõeldud spordisündmused. Selleks tuleb püstitada kindlad eesmärgid ja luua nende teostamiseks maakondlike spordiliitude juurde ühe töökohaga võrdne lisapalgafond kogusummas ligi 400 000 eurot aastas.
Kultuuriministeeriumi kogu vastutusvaldkonna maksulaekumistest tõi just sport riigile tagasi 1/3, ministeeriumi eelarvest suunatakse sporti aga ligikaudu vaid 9 protsenti See on koht, kus EOK eestvedamisel tuleb prioriteedid üle vaadata. Eesti sport peab olema Eesti uhkus ja minu eesmärk on suurendada spordivaldkonnas nii riigi- kui ka eratoetusi.
Tõnu Tõniste,
EOK presidendikandidaat
