Tänapäeval on tüüpilisim pulmakink raha. Selle asemel, et nuputada, kui suur summa on pulmakingiks paras, otsustas jõgevlanna Kati Kell-Jõepera kinkida oma õele pulmadeks midagi hoopis tähendusrikkamat: ristpistes tikitud pildi nende ühisest lapsepõlvekodust, milles õde nüüd ka oma pereelu alustab.
Unikaalne pulmakink ei olnud Kati õele Merlele, kes möödunud reedel Haapsalu lossikirikus laulatati, üllatuseks. Enne suure töö ettevõtmist pidas Kati Merlega nõu, millist pilti too oma kodus seinal näha tahaks.
“Otsustasime, et teen midagi sellist, mis meie perega seotud,“ ütles Kati.
Nii sündiski mõte jäädvustada ristpistes pildile just Matsi talu hoone ja õu. Matsi talu asub Läänemaal Taebla lähedal Võntkülas ja see kuulus kuni viimase ajani Kati vanaemale.
“Mina olen sündinud veel Viljandis, õde aga siis, kui vanaema juba Võntkülla talu ostnud oli. Nii et õde on Matsi talu õues käima õppinud ja meil mõlemal on sealt palju mälestusi,“ ütles Kati.
Tõsi, õu ei nägevat tema sõnul enam päriselt nii välja nagu nende lapsepõlves. Näiteks polevat alles enam toonast kuiva kempsu, mille vanaema kogemata maha põletas, kui sinna pesa teinud herilasi välja suitsetama hakkas. Uus kemps seisab teises kohas ega jäänud pildile. Teisiti on mõned muudki asjad, aga see ei vähenda pildi väärtust.
Veelgi tähendusrikkamaks teeb värske nooriku jaoks pildi asjaolu, et nüüd asub ta samasse paika elama: Merle ostis vanaemalt Matsi talu ära, vanaema ise asus aga elama oma noorema tütre juurde. Et noored taluhoonet arvatavasti tänapäevasemaks ümber ehitama hakkavad, saab tikitud seinapildil tulevikus olema lisaülesanne: jutustada sellest, kuidas siin omal ajal kõik oli.
Nagu Onu Raivo
Aukartust äratavate mõõtmetega tikitud pildi (62 x 104 cm) aluseks on isetehtud foto. Suvalise foto alusel tikkimisskeemi tellimise võimaluse avastas Kati internetist.
“Olen portaali Isetegija.ee sage kasutaja ning seal oli sellisest võimalusest juttu,“ ütles Kati. “66 000 pistega tikkimisskeem läks maksma viis eurot.“
Vastava kodulehe aadress Katil meeles polnud, aga kirjelduse järgi võis see olla www.picturecraftwork.com. Kuni tuhandepistese skeemi saab sellelt aadressilt, muuseas, täitsa tasuta. Isetegija.ee foorumis on juttu ka fotosid tikkimisskeemideks “muundava“ vaba tarkvara internetist allalaadimise võimalustest.
Ehkki tikkimisskeemil oli värvitoone tervelt 42, lihtsustas Kati skeemi ja tegi pildi valmis 15-16 eri tooni mulineed kasutades. Ta jättis ka välja mõttetuid värvilaike, mis pildi liiga kirjuks oleksid teinud: aknast paistva sinaka kuma, punase kaevukaane, õues seisva vanaema auto jne.
“Kõige raskem oli mustri lugemine,“ ütles Kati. “Mustri saab välja printida A4 lehtede kaupa ja koos juhistega, mis järjekorras need kokku paigutada, aga algul on ikkagi üsna raske asjale pihta saada,“ ütles Kati.
Nii, nagu Raivo Järvi hakkab hobust kabjast joonistama, alustas ka tema pilditikkimist ühest nurgast ning alles pikapeale hakkas vanale nõuka-aegsele käsitööriidele tekkivast kujutisest mingi aimdus tekkima — sedagi siis, kui kaugemalt vaatasid. Vigu jäänud Kati sõnul töösse sisse ka, aga neid näeb ainult tema, teisi need vaevalt häirivad: kui sirgjooned on õigesti paigas, siis ei ole põõsast ühe ristikese puudumine ju probleem.
Nõelad peitu ja niidid põlema
Talutikkimine võttis Katil aega terve kuu. Silmadele pani see paraja põntsu: need hakkasid lõpuks hakkasid valutama ja vett jooksma. Ka ihuliikmed olid haiged pidevalt ühes asendis viibimisest. Kui Kati pärast pikka tikkimist tugitooli kerra otsustas tõmmata, kargas see, kes tugitoolis parajasti istus, kiiresti püsti: kõik teadsid, et pereemal on seda kohta rohkem vaja.
Magamise ja laste jaoks jäi Katil selle kuu jooksul aega vähem kui tavaliselt. Aga lapsi on Katil tervelt neli. Noorim neist võimaldab tal praegu viibida emapuhkusel, mis on, teadagi, puhkus ainult nime poolest: tikkimise jaoks on selle ajal kaunis raske aega näpistada
“Abikaasa ja vanem tütar lubasid juba naljatamisi nõelu peitma ja niite põletama hakata,“ ütles Kati.
Vähe jäi Katil selle kuu jooksul aega ka oma suurte lemmikute hobuste jaoks. Praegu on nende perel neid kaks, aga tulevikus tahavad nad abikaasaga oma Suvila tänavas asuvas kodus hobuste turvakodu avada — juhul, kui naabrid ja linnavalitsus ettevõtmisele vastu ei seisa.
Üks Kati naabritest elas aga kuu aja jooksul huviga kaasa tema tikkimistööle, sest soovib ka oma majast sellist pilti saada. Enda maja kavatseb Kati samuti pildile tikkida.
“Töö on raske, aga väga huvitav, nii et tulevikus võin teistelegi soovijatele selliseid pilte teha,“ ütles Kati Kell-Jõepera.
Kui kahetsust avaldasin, et ma ei näe pulmaliste nägusid hetkel, mil Kati oma pulmakingi lagedale kraamib, ütles Kati, et tema tahaks eelkõige, et ta kunagine käsitööõpetaja pilti näeks: siis ta saaks ehk natuke uhkust tunda. Ning et Kati vanaema ja tema käsitööõpetaja on head tuttavad, siis info pildist õpetajani kindlasti ka jõuab. Üllatuma õpetaja ilmselt ei pea, sest Kati on enda sõnul kangakudujast vanaema ja kudujast ema eeskujul isuga käsitööd teinud sestpeale, kui jalad kandma hakkasid, küll aga saaks ta heameelt tunda, et Kati käsitööd ja käsitöötundides õpitut unustanud pole.
Peale naabri elas Kati talutikkimisele kaasa Jõgeva käsitööpoe perenaine Eha Alt, kelle käest Kati tikkimismaterjali ostmas käis.
“Ma olen näinud neidki, kes selliseid suuri töid alustavad, aga lõpuks asja nurka viskavad, sest jõud või tahtmine saavad otsa,“ ütles Eha Alt. “Kati pidas aga vapralt lõpuni vastu.“
Eha Alt oligi see, kes kõigepealt palus, et Kati talle valmis tööd näitama tuleks ning siis tubli käsitöötegija pildiga otse toimetusse “komandeeris“. Muidu poleks me vahvast pulmakingist teada saanudki.
i
RIINA MÄGI
