Kas Eesti ikka on veel Pariisi leppe osapool?

Inimtekkeline kliimamuutus on tänase maailma suurim probleem, millega toime tulemiseks on maailma riigid sõlminud kliimamuutuse raamkonventsiooni ja sellest tulenevad lepped.


Viimaste hulgas on tähtsaimal kohal Pariisi lepe, millega maailma riigid on võtnud eesmärgi hoida inimtekkeline soojenemine märgatavalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires. Hiljutine ÜRO kliimapaneeli raport näitab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb juba täna otsustavalt emissioone kärpida.

Eesti on ilmutanud rahvusvahelisel areenil kiiduväärset progressiivsust, kuid tegelikud teod kodukamaral on paraku hoopis teistsugused. Seda näitab ilmekalt ka praeguste arengukavade koostamise ambitsioonitus. Oleme oma raiskava põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu punaste laternate seas, kuid selget tegevuskava ja tahet olukorra otsustavaks muutmiseks ei paista kuskilt. Praeguste parlamendierakondade pikaajaliselt välja kujunenud mõttemallide juures on pea lootusetu anda eesmärkide saavutamisele ja nende ületamisele uut arenguimpulssi. Otse vastupidi, riigile kuuluv Eesti Energia kavandab Lüganuse valda uue põlevkivikaevanduse rajamist.

Eestimaa Rohelised on seisukohal, et Eesti vajab otsustavat pööret energeetikas. Vajame seda pööret nüüd ja praegu, mitte ebamäärases tulevikus. Ühtegi uut põlevkivi tootmismahtu suurendavat investeeringut ei tohi enam teha ja ei tohi avada ühtegi uut põlevkivikaevandust, energiavajadus tuleb katta säästvat taastuvenergeetikat arendades ja energiatõhusust parandades.

ZÜLEYXA IZMAILOVA, Eestimaa Rohelised

blog comments powered by Disqus