Homme saja-aastaseks saava Kaitseliidu Jõgeva maleva esimese pealiku Ants-August Nurga sõnul on kaitseliitlased alati valmis tegutsema, kui selleks vajadus tekib. Erumajor Nurk meenutab intervjuus Vooremaale ka Jõgeva maleva taasloomist ja esimesi tegutsemisaastaid, mil Eesti omariiklus alles kujunema hakkas.
Olete sündinud 1937. aastal. Kas mäletate kaitseliitlasi ka Eesti Vabariigi esimesest iseseisvusperioodist, näiteks Jõgeva tänavapildis?
„Otseselt selliseid pilte mälus pole. Küll aga astusid taasloodud Kaitseliidu Jõgeva malevasse mitugi meest, kes olid kuulunud sellesse organisatsiooni enne Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ja hiljem kandnud karistust Siberi vangilaagrites. Nendel oli mõndagi meenutada.“
Mida meenutate Kaitseliidu Jõgeva maleva taassünnist?
„Paljud minu põlvkonna „poisid” on olnud isamaaliselt meelestatud. Uskusime, et Eestist saab taas iseseisev riik. Kaheksakümnendate aastate lõpul ja üheksakümnendate algul hakkasid külades ja hilisemates valdades taas tekkima Kaitseliidu rühmad. Näiteks Maarja-Magdaleenas juhtis seda Rannar Kerge.
Olulist rolli mängis ka see, et Kaitseliidu esimene ülem Kalle Eller oli Jõgeva keskkooli vilistlane. Tundsime teineteist hästi. 1990. aastal tuli Eller Jõgevale ja ütles, et teil tuleb hakata imekähku Kaitseliidu malevat looma. Kaitseliidu Jõgeva maleva sünnipäev on 23. august 1990. Asutamiskoosolek toimus Jõgeva KEK-i nõupidamiste saalis.“
Töötasite aasakümneid Jõgeva Tarbijate Kooperatiivis tehnika- ja mehaanikaspetsialistina. Kui ootamatult tuli valimine Kaitseliidu Jõgeva maleva pealikuks?
„Ma ei kavatsenud kandideerida. Plaan oli hoopis oma firma luua. Algul lootsime, et pealiku ameti võtab enda peale Jaan Päärt, kes töötas siis Puurmanis Rahva Hääle kolhoosis peainsenerina. Ta oli isamaaline mees, Eesti ohvitseri poeg. Päärt loobus, ettepanek malevat juhtida tehti mulle ja üksuste pealikud valisidki mind maleva pealikuks, mis hiljem ka riiklikult kinnitati.”
Kuidas avalikkus Kaitseliidu Jõgeva maleva taasloomisele reageeris?
„Eks suhtumist oli igasugust. Väga head suhted olid meil politseiga tänu prefekt Olev Schasminile. Paljude operatsioonide läbiviimisel tegutsesime üksmeelselt ning koordineeritult.”
Kuidas ja kui kiiresti suurenes liikmeskond?
„Kaitseliitu kuulumisest huvitatud mehed tulid kokku Jõgevamaa eri paikades, näiteks Tormas, Vaimastveres jm. Meil tuli nad vaid liikmeks vastu võtta. 1990. aasta lõpuks oli Jõgevamaal juba üle kolmesaja kaitseliitlase.”
Kust saadi esimesed mundrid ja relvad?
„Esimesed kaitseliitlaste rohelised välivormid eraldas Eestile Prantsusmaa. Relvad tõid paljud mehed oma peidupaikadest välja. Neid oli varutud teise maailmasõja ajal ja pärast sõda. Enne kasutusele võtmist tuli sellised relvad puhastada ja üle vaadata. Peagi hakkas kaitseliitlastele relvi eraldama ka Eesti riik. See käis hästi kähku.”
Kas meenub mõni juhus, kus kaitseliitlane ka relva kasutas?
„Toon ühe näite. Luua metsanduskool palus kaitseliitlasi valvama metsatehnikat, mis toona oli väga defitsiitne. Kord kuulis kooli territooriumil valves olnud kaitseliitlane, kuidas kaupluse aken sisse löödi. Kaupluse juures nägi ta, et üks mees oli juba aknast sisse pugenud, teine seisis väljas ja ründas valvurit. Kaitseliitlasel oli vintpüss, jahimehena oskas ta sellega ümber käia ja nii õnnestus kurikaelad tabada. Uudis, et pätid ei saagi nii tegutseda, sest on olemas mehed, kes nende tegevust jälgivad, levis kiiresti.
Jõgevamaa kaitseliitlased võtsid üle ka nõukogude väeosadele kuulunud raadiotehnilise roodu radarijaama ja Puurmani vallas paiknenud pommituslennuväe teenindusüksuse garnisoni linnakupolügoni varad, mis asusid Torma lähedal Kõnnus ja Puurmani kandis Utsali polügoonil.”
Kaasnes nende toiminutega ka oht?
„Otseselt mitte. Küll aga püüdsid Vene sõjaväelased lagastada ja nendele kuulunud vara võimalikult palju kaasa viia. Utsalisse, nüüdsesse Kirnasse loodi Kaitseliidu Jõgeva maleva väljaõppekeskus.”
Ülo Pärna koostatud raamatus „Kaitseliidu Jõgeva malev 20” on kirjutatud pidulikust lipuõnnistamisest Siimustis 1997. aastal.
„See on Kaitseliidu Jõgeva malevkonna lipp. Kaitseliidus jaguneb malev väiksemateks üksusteks ehk malevkondadeks. Jõgeva malevkonnale tegi uue lipu üks tartlanna.”
Jõgeva maleva esimesed ruumid asusid uue maja valmimiseni Aia tänava hoones, kus nõukogude perioodil oli sõjakomissariaat.
„Selles majas oli algul kolm militaarüksust: Peipsi piirkonna piirivalve staap, mida juhatas endine sõjakomissar Endel Tirmaste, üks tuba oli Kodukaitse ja teine Kaitseliidu kasutuses.”
Jõgevamaa kaitseliitlased olid kohal Tallinnas üle-eestilistel sündmustel ja kriisiolukordades. Te ise kuulusite ka I Eesti Kongressi turvameeskonda ja valvasite Toompead 15. mail 1990, kui interrindelased ja nende pooldajad seda ründasid?
„Nendel sündmustel käisid Jõgevamaa mehed väljas küll. Käsku õieti ei tulnudki. Kui raadiost kuulsime, et Toompead rünnatakse, panime padavai Tallinna. Meie ülesanne oli kaitsta telemaja.”
Kas Jõgeva maleval käis külas taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimesed väejuhid?
„Kaks või kolm korda külastas Jõgeva malevat kindral Aleksander Einseln. Tutvustasime talle ka Jõgeva Sordiaretuse Instituuti. Samuti on Jõgeva malevlastega kohtunud Johannes Kert ja Ants Laaneots.
Ülemused olid Jõgeva malevaga üldiselt rahul. Eks põhjus oli selleski, et hakkasime kohe jälgima, keda Kaitseliitu võtta. Nii oli tagatud, et ühendusse kuuluvad korralikud mehed.”
Juhtisite Jõgeva malevat 12 aastat. Mida peate selle perioodi suurimaks kordaminekuks?
„Arvan, et selleks oli panustamine korra tagamisse. Jõgevamaal toimus massiline heinaküünide põletamine, oli vargusi ja teisigi kuritegusid. Me saime aru, et paljugi toimus kellegi karvase käe juhendamisel.”
Kuidas sõnastaksite Kaitseliidu tähtsust tänases Eestis?
„Kaitseliit on äärmiselt oluline militaarne struktuur, mis tegutseb kogu Eestis. Meie mehed on igas külas ja vallas. Neil on relvad ja nad on valmis tegutsema, kui selleks tekib vajadus.”
JAAN LUKAS
Ants-August Nurk
Sündis 15. augustil 1937 Jõgeval
Haridus:
Õppis Jõgeva keskkoolis, lõpetas 1970 Jõgeva töölisnoorte keskooli
Töökohad:
1961‒1992 Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi elektrik-mehhaanik
1990‒2002 Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik
Hiljem töötas Jõgeva malevas majandusalal ja kuni 2010. aastani valverühma ülemana
Tunnustused:
V klassi Kotkarist, Kaitseliidu Valgeristi II ja III klass, Eesti Kaitsevägede Teeneterist, Kaitseliidu asutaja teenetemärk, Kaitseliidu eriteenetemärk, Kaitseliidu teenetemärgi I, II ja III klass, Naiskodukaitse Hõberist, Noorkotkaste teenetemärk, Jõgeva, Tallinna, Sakala ja Põlva maleva teenetemärgid, politsei teenetemärk, Jõgevamaa Vapimärk 2011, 2012 Jõgeva teenetemärk. Majori auaste
