|
|
Jõgeva- ja Tartumaal kandideerib eelolevatel Riigikogu valimistel kokku 59 kandidaati. Meie piirkonnast pääseb Riigikokku seitse inimest. Konkurss on tihe – ühele kohale kandideerib 6,5 inimest. Kandideerijate hulgas on nii üle riigi tuntud poliitikuid kui ka mehi ja naisi, kes esimest korda rahvaasemikuks kandideerivad. |
Kõik suuremad erakonnad (IRL, Keskerakond, Rahvaliit, Reformierakond ja Sotsid) on väljas täisnimekirjadega. Väiksemad erakonnad on meie ringkonnas välja pannud ühe esindaja. Üksikkandidaate on kaks – Märt Meesak ja Ingvar Tšižikov.
Kes populaarne Jõgevamaal, pole seda Tartumaal
Politoloog Rein Toomla ütles, et kui vaadata viimaseid Riigikogu valimisi Jõgevamaal ja Tartumaal, siis hakkavad silma asjaolud, mis on omased kõikidele valimisringkondadele, mis koosnevad vähemalt kahest erinevast maakonnast.
“Sellest tulenevad teatud nõrkused. Esimene on see, et siiamaani on küllalt vähe inimesi valitud Riigikogusse isiku- või ringkonnamandaadi kaudu. Viimastel kordadel on olnud kaheksa mandaati ja siis on Riigikogusse saanud neli või viis inimest,” märkis Toomla.
Tema sõnul hakkab silma ka maakondlik identiteet: inimene, kes on populaarne Jõgevamaal, ei pruugi seda olla Tartumaal. “Samuti võib aga märgata, et enam-vähem ühepalju on hääli suutnud koguda inimesed, kes on tulnud mujalt ja pandud kandideerima ning osutunud ka valituks. Tooksin siin näiteks Marika Tuusi, Igor Gräzini, Tarmo Leinatamme ja Ene Ergma,” lisas ta.
Varasematel Riigikogu valimistel on Toomla sõnul kõige rohkem hääli kogunud Villu Reiljan, kes vedas 2003. aastal Riigikogusse veel kaks inimest.
Endine Riigikogu liige Juhan Telgmaa ütles, et lisandunud on küüniline poliittehnoloogia, milleks on enim võimelised rahakad erakonnad. “Demokraatias peab otsustaja, ühel päeval nelja aasta sees rahvas, olema tõeselt informeeritud, saama infost aru, nägema seost oma valiku ja tulemuse vahel, tunnetama isiklikku vastutust. See vajab teatud taset maailma asjadest arusaamisel, mis võimaldaks demagoogia ja nipitamise varjust tõeivasid näha,” märkis ta.
Rolli mängivad poliittehnoloogiad
Telgmaa hinnangul on poliittehnoloogiate kasutamine tempokamalt edenenud kui üldsuse arusaamine, seega kaugenevad valimised sisuliselt demokraatiast.
Telgmaa sõnul tundub, et pinged ühiskonnas on suurenenud. “Kehva maailmamajanduse ja Savisaare süüdistamine kõiges eriti hästi enam ei tööta. (Pseudo)rahvusluse ratsu seljas ka enam eriti kaugele ei kappa. On rohkem ja tuntumaid üksikkandidaate, st on neid, kes võtavad parteidelt pettunute protestihääli. Pimedalt enam võimuparteide poolt ei hääletata. Kõik see ja parteide napim raha hoiab kampaaniat ehk veidi paremini raames. Tulemusena peaks suuremate erakondade toetus ühtlustuma,” lisas ta.
Otsemandaate võib juurde tulla
Rein Toomla tõdes Jõgeva kohta prognoosi tehes, et kui tänavusest seitsmest mandaadist neli otsevalituks osutub, siis on väga hea. “Tõenäoliselt Keskerakond, kes on saanud ühe mandaadi, võib saada isegi teise mandaadi. Keskerakonnas on Marika Tuusi positsioone tugevdatud Margi Einaga. Isamaa ja Res Publica Liidus on Ene Ergmad jälle tugevdatud Peeter Tulvistega. Täiesti huvitav on olnud sotsiaaldemokraatide olukord ja kas nad saavad mandaadi. Sotside nimekirjas on mitmeid endisi rahvaliitlasi, kes on piisavalt populaarsed olnud. Ja siis küsimus Rahvaliidu käekäigust, kes olnud viisteist aastat selle piirkonna kõige edukam poliitiline jõud. Praegu oleneb Rahvaliidu valimistulemus ka sellest, kui palju seniseid Villu Reiljani toetajaid otsustab ikka Rahvaliidu poolt hääletada,” märkis Toomla.
Juhan Telgmaa sõnul valivad kibestunud üksikkandidaadi või jätavad valimata. “Siis on kõigepealt ligitõmbav isik, nagu Võsa Pets eelmisel korral, seejärel mõni oma tuttav, seejärel erakond ja sealt sümpaatne isik. Nii et praktikas kipub eelistuste järjekord olema äraspidine,” tunnistas politoloog.
i
JAAN LUKAS
