Luua arboreetumit kasutatakse peamiselt õppebaasina õpilastele võõrpuuliikide tutvustamisel, aga kollektsioonil on oluline väärtus ka turismiobjektina. Siin saavad ka aiapidajad ja haljastajad teada, milline näeb üks või teine taim välja 50 aasta pärast.
Arboreetum koosneb taimegeograafilisest kollektsioonist. On Põhja-Ameerika, Kaug-Ida, Siberi, Kesk-Aasia ja Euroopa osakond. Hiljem liideti arboreetumile ka vana puukool ning nimetati see haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooniks.
“Kui näidata Põhja-Ameerika kollektsioonis näiteks ebatsuugat, torkavat kuuske, siis jääb kohe meelde, missugused liigid sealt pärit on,” rääkis Luua Metsanduskooli õpetaja Maila Talve.
Siberis kasvavad peamiselt okaspuud, Euroopa osas saab vaadata ka neid liike, mis meil eriti kasvada ei taha. Kesk-Aasia osakonnas aga võib veenduda, et need liigid meie oludes kuigi kaua vastu ei pea – kreeka pähklipuu on näha, aga sellegi võtab külm iga natukese aja tagant ära.
Kõige paremini kasvavad Luual Põhja-Ameerika ja Kaug-Ida võõrliigid. Võõrpuuliikide kogumikes olid isendid juba möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate keskpaiku omavahel liitunud, kujunenud olid võõramaised metsakooslused. Näiteks Põhja-Ameerika osakonna idaosas kasvasid liituses hall pähklipuu, pensilvaania saare, ameerika pärna ja palsamnulu rühmad, nende all ja servades alusmetsana kasvavad lodjapuulehine põisenelas, kanada kuslapuu ja karvane viirpuu. Niisugused metsad kasvavad Põhja-Ameerika idaosas. Sama osakonna põhjaservas kasvas liitunud palsamnulu kogumik, piirnedes torkava kuuse, musta kuuse ja ameerika lehise isenditega, andes mulje Kanada põhjaosa metsadest.
Siberi osakonnas on välja kujunenud siberi seedermänni ja siberi nulu noorendik.
Taimegeograafilistes osakondades saab võõramaiseid metsi järele aimata siiski piiratult, sest paljud liigid, mis oma kodumaal kasvavad hiigelsuureks, siin paraku kiratsevad.
Võõrliike õpivad Luua Metsanduskooli õpilased samuti tundma, sest lisaks metsanduse erialadele õpetatakse koolis ka maastikukujundust ja haljastust. Et õpilased tunneksid neid liike ning oskaksid neid ka kasvama panna ning teaksid, millised need mõnekümne aasta pärast välja näevad. Arboreetumis käivad praktikal ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilased.
2002. aastal, arboreetumi 50 aasta juubeli puhul täiendati kollektsiooni kümnekonna taimeliigiga. 2007. aastal, 55. sünnipäeva eel arboreetum korrastati. Lähiajal tuleb osa liike uuendada, sest nad on vanaks saanud ja osaliselt ka haiguste tõttu kannatanud. Liigisiseste vormide ja haruldaste liikide kollektsiooni on istutatud viimastel aastatel aiakujunduses hinnatud lehtpõõsaste sorte.
55 aasta jooksul on infot saadud nii mõnegi vähelevinud puu- ja põõsaliigi vormide aklimatiseerumise kohta. Külmakindlaiks ja rahuldava viljakandvuse ning seemnekvaliteediga liikideks on osutunud haberoodne ja punane vaher, lepalehine pihlakas, karvane lepp. Külmakindel on ka korginulu hõbedane vorm, korea nulg, korea seedermänd, mandzhuuria nulg, mägisaar jt
Arboreetumis kasvab praegu umbes 800 erinevat puud ja põõsast, kuid parimatel aegadel on neid olnud üle 1100. Seoses maareformiga jäi osa võõrliike ja liigisiseseid vorme õigusjärgsete omanike maale, kus nad tänaseks on ka valdavalt hävinud (umbes 150 isendit).
Arboreetumi rajas Luuale tollane metsakultuuride õpetaja Alfred Ilves. Asukohaks valiti endise metsavahikordoni ja koolile kuuluva väikese taimla vahetus läheduses olev sõjaaegne raiesmik ja selle lõunaservas asuv 0,25 ha suurune põlluriba.
Esimeste liikidena istutati 1953. aasta kevadel Põhja-Ameerika osakonda saarvaher ning pensilvaania saar, Kaug-Ida osakonda kuriili, jaapani ning korea lehis, sama aasta sügisel mandzhuuria saar.
1953-1957 istutati arboreetumisse 92 liiki 1209 istikuga, 1958 -1962 235 liiki 1064 istikuga.
1977 kasvas kollektsioonis 692 liiki ja 3209 istikut, liigirikkamateks osakondadeks olid Põhja-Ameerika (269 liiki) ja Kaug-Ida (252 liiki). Kesk-Aasia osakonnas oli 29 liiki ning Siberi osakonnas 33.
Arboreetumit aitasid Alfred Ilvesel rajada Luua Metsanduskooli õpilased ja Luua puukooli töötajad.
HELVE LAASIK
